Tallinn - Pariis

Pühapäeval, 15. Mail, algas kauaoodatud Prantsusmaa reis. Hommikul kell 6 kohtusid 16 unist õpilast, 2 ärevil ja ringijooksvat õpetajat, 1 mittemidagiarusaav ja 1 turistimängiv õpetaja Tallinna lennujaamas, et istuda kella kaheksasele lennule Pariisi.

Hommik algas ärevalt ja paaniliselt, õnneks lahenes kõik ilusti ja peale väikest ootamist istusime juba lennukis. 

Lennuk oli suhteliselt tühi ja seega saime me enamus omastada ühe kolmese pingi ja seal kerra tõmmata, aga erksamatel jätkus energiat reidikate tegemiseks või keemiast rääkimiseks.

 Lennukisõit kestis u 2,5 tundi. Kotid kätte saadud asusime läbi hiiglasliku Charles de Gaulle lennujaama ja mitmete rongide ja metroodega seiklema St. Lazare rongijaama poole, kust 14.50 väljus meie rong suunaga Caeni poole. Mitmetes kohtades oli passimist, kuni otsiti ja osteti pileteid. Esimese hooga nagu ei jõudnudki kohale, et oleme Pariisis. Sõitsime küll metrooga ja oli küll kõik prantsuse keelne, aga no ei old kuidagi seda välismaa tunnet.

Jõudsime siis St. Lazare jaama ja siis jäi meile mingi tunnike või natuke rohkem vaba aega. Kohvreid ei saanud kuskil hoiustada ja seega pidime neid endaga kaasas tassima, mis oli suhteliselt tüütu. 

Esimese asjana läksime Starbucksi ühe creamy caramel frappuccinoga keha kinnitama. Edasi läksime otsima kohta, kus saaks ka midagi süüa. Vahepeal jooksime kokku õpetajatega, kes olid ühes teises starbucksis istuma ja kohvreid valvama jäänud. Jätsime ka oma kohvrid nende juurde ja liikusime juba palju kergemalt edasi lõpetades ikkagi mäkis, kuhu eventually tulid ka enamus tüdrukud. Kellel wrap, kellel burger, kellel eine kõhus võtsime oma kohvrid uuesti kaasa ja liikusime jaama poole. 

14.50 istusime rongi peale, et sõita Caeni!

Tunne kodumaad: Tartu!

Lõpuks leidsin siis aega kirjutada.

Laupäeva hommikul, veidi enne seitset korjati mind peale ja asusime 4 ringikorraldajaga Tartu poole teele. Kohale jõudsime veits enne 9.
Mis seal siis ikka, olin veidi seal võtsin oma asjad ja ronisin ringi.Panin asjad valmis, värvisin kataloogi ära ja läksin jalutasin ringi. Kui ma oleks osaleja olnud, oleks ma seal ausalt närvivapustuse saanud.
Käisin kennelliidu inimestega juttu rääkimas ja kuulsin häid uudiseid, et Brutuse düsplaasia pildid olid juba hinnatud ja AA/00 ehk siis supersuper. Nüüd veel vaja ära kinnitada.
Mingi hetk, suht hilja jõudis mu kirjutaja ja peagi sain ka kohtuniku kätte ja hakkas töö pihta. Kohtunik oli suht vana, iirlane ja üsna leebe, esimesel päeval jagasime välja vaid kaks head, aga hunniku väga häid ka. Enamus osalejatest olid välismaalased.
Lõpetasime suht vara, käisin söömas ja varsti oligi aeg hakata rühmi komplekteerima. Ma suudan vist iga jumala näitus ennast venelaste peale lolliks vihastada. Endiselt on see Eesti vabariik, endiselt on ametlik riigikeel eesti keel, ja kui seda ei oska, võiks välismaale minnes osata vähemalt paar sõna inglise keelt, mitte eeldada, et kõik teised oskavad vene keelt. Ja siis ronib mingi šnautseti tädi sulle nina alla, et tema on siin kuhu ta minema peab. Ise näeb, et mingit rivi ei ole või on alles suured koerad rivis. Aaah...
Näitus lõppes midagi peale seitset, aga kuna ma ei tahtnud oma ööbimiskohta väga vara jõuda siis see mulle sobis. Järjekordselt tekkis väga outsideri tunne, kui enamus ringikorraldajad sõitsid ööseks hotelli.

Hakkasin siis sealt astuma, seelikuga, külmaga, kontsadega (olin päev otsa kontsadel olnud, võite ise arvata kui surnud mu jalad olid), ja padukaga, olemata kindel kuhu täpselt ma minema pean. Leidsin esiemese õige tänava otsa üles ja nägin seal ka comarketit. Jess, varustasin ennast söögiga ja läksin edasi. Padukas süvenes. Ma olin kodus pm vaadanud, kuhu ma minema pean, aga seal ei olnud lihtsalt ühtegi silti. Küsisin siis ühelt ja teiselt ja üks kena tartlane seletas mulle hästi pikalt ja põhjalikult. Hakkasin mingit teed pidi kõndima, lootes, et see on vaksali tänav. Olles pool maad käinud (endiselt padukaga ja tehes pause, et oma valusaid jalgu puhata) nägin esimest tänava silti, mis õnneks kinnitas, et olen vaksali tänaval. Jõudsin üsna tänava lõppu ja nägin maja nr 11 ja järgmine oli maja nr 7.Tere tore, aga mul oli vaja nr 9. See oli sisi kuskil teiste vahel seal.
Leidsin maja üles, sain sisse ka kuidagi, ronisin neljandale korrusele. Esimese asjana kuulsin dubstepi. Okei, selle eest oli mind hoiatatud.
Ma jõudsin sinna mingi 8 või veits peale. Midagi teha pold, imelik oleks old nendega ka mingi tsillma minna, olin siis Roosi toas, sõin ja mõtlesin ,et noh, lähengi vara magama. Vaatasin lõpuni oma iPodis oleva Valentine's Day ja üritasin oma muusikaga üürgavat dubstepi summutada, lootes, et äkki jään magama. Asjatult. Panin muusika ära ja kerisin mingi fliisteki endale ümber kõrvade (juba teine kord, kus olen kindlasti tahtnud kõrvatropid kaasa võtta, aga olen unustanud v pole jõudnud osta). Ei aidanud. Ma ei tea, kas ma jäin magama või olin poolunes, või oma mõtetes, aga järsku olin nagu tagasi reaalsusesse tõmmatud ja kuulsin jälle dubstepi. Osad dubstepi lood on kuulatavd, nt mingi hea loo dubstepi remix, aga see oli lihtsalt ajuvaba raiumine.
Vaatasin kella, kell oli pool 1. Hakkas kerge paanika tulema. Mingi aja pärast kuulsin jutte väljaminemisest. Ma nii rõõmustasin, et saab rahu ja vaikust ja magama jääda, et pärast ma nkn ei kuule midagi kui ma magan. Arvan, et nad läksid u. 1 ajal välja. Oh kui hea see oli mu kõrvadele ja ajule. Jäin magama.
Ja jälle kuulen dubstepi ja ikka üsna kõvasti, nagu koguaeg. Arvasin, et on juba üsna varajane ja varsti peaks ärkama. Vaatasin kella, kell oli pool neli. FOR FUCK'S SAKE! No ja jälle ei saand magama jääda. Ma ei tea, mis imenippide ja tekkide ja patjadega ma seda summutada üritasin, aga magama ma kuidagi jäin ja hommikul ärkasin äratuskella peale.
See kardetud magamata öö ei andnudki hommikul tunda. Tegin kiiresti ja hakkasin läbi külma ja kergelt päiksest sillerdava ärkava Tartu näitusehalli poole jalutama. See oli üsna mõnus isegi. And I made it even more better;)

Jõudsin kohale enne kaheksat ja nägin, et ohhoo, mul nii tubli kirjutaja, kes juba oli asjadega läinud. Väga hea. Nägin, et mulle oli siis stažöör ka pandud. Veel parem.
Esimesel võimalusel tahtsin kellelegi vinguda oma ööst. Selleks oli Ilme, kes pärast ütles, et ma oleks võind helistada, et nad oleks mind peale võtnud v midagi. Was kinda aww.
Kirjutaja oli äge, stažöör oli ka tubli, nägi välja nagu 16 aga oli 19. Muidu olid mingid üsna mõttetud tõud ja lõpus siis 42 kuldset. Ma veits põdesin alguses, et CACIBI näitus, et peab koguaeg küsima, mida anda ja mida mitte, et nii tüütu, aga ma sain kõigega hästi hakkama, et väike egoboost on hetkel.

Lõpetasime mingi 1 ja hakkasime suht kohe linna poole sõitma.

The week of Comenius in Tallinn vol 2!

Nagu mainitud sai siis neljapäev käisin Comeniuslastega raekojas.

Aga enne seda, teise tunni, keemia ajal kutsus ronk mind ja lilithit, et me nad väikeste maja aulasse viiks. Osad inimesed olid jälle kadunud, aga just siis kui hakkasin neid otsima minema parašin juba tuli nendega. Küsisin sis, et kas ma võin tundi tagasi minna (jaa uskumatu, asi on nii kaugel, et ma küsin, kas ma võin tundi tagasi minna, osalt ka seetõttu, et ei tahaks keemias jälle maha jääda), ta ütles, et ei et ole siin veel. Noh, istusid seal maha, midagi tarka ei teinud ja siis küsisin liidjalt uuesti ja sealt sain siis loa tagasi minna. Just täpselt uue teema ajaks.

Kohe peale keemiat oli siis minek raekotta. Arvestades, et ma polnud enne raekojas käinud, siis oli suht äge. V.a miljon kõnet, miljonis erinevas keeles ja siis tükk aega ajalugu. Aga pärast oli mingi siuke kohvilauake kaetud, mis veits kompenseeris mu hommikus mittesöömist.

Teised läksid edasi viimsi vabaõhu muuseumisse. Meie, otsustades ka vene keelde mitte jõuda, veetsime veidi kultuurselt aega vanalinnas, käies mingitel lambistel kunstinäitustel.

Päev lõppes eesti keelega, mis rikkus mu ilusa ekooli pildi ära ja keemia konsulstvoga. Alguses läks päris hästi, aga lõpp oli nii juhe jälle, et mul oli juba piinlik, et ma igat asja küsisin.

Peale seda läksin tagasi megazone, sest üks saksa poiss suutis oma kaamera ja ipodi sinna jätta. Siis jooksin koju, pakkisin kingitused, kirjutasin Anitale kirja ja jooksin uuesti kodust välja. Kaubsist leidsin veel Alexandra kingi juurde ühed kõrvarõngad. Alguses pidin kokku saama Inesega ja siis hotelli poole lõpetamisele liikuma, aga enne seda liitus minuga veel leeni ja keidy, ehk siis läksime neljakesi.
Lõpetamine toimus siis konverentsi saalis seal, alguses oli tükk aega igast kinkide jagamised, ja oi-kui-tore-meil-siin-oli kõned. Pärast sai süüa ja siis suhelda. Suhtlesime päris tükk aega prantslaste õpetajateda Ann'i ja Etienniga ( tuli välja, et tal on kaks last, üks 5 ja teine 2, how cute is that? :) ). Mingi hetk istusime oma lauas ja sõime ja naersime kõhud kõveras.

Pärast läksime austerlastega suhtlema, kes osutusid palju lahedamateks kui sakslased. Nad olid rohkem meie vanused, rääkisid paremini inglise keelt ja teadsid häid bände (see, kes neist kolmest kõie aktiivsem suhtleja oli, oli suvel just mingi rokk festivalil käinud, kus esines 30 seconds to mars, veits ei old kade, ja ta teadis paramore).
Õhtu nö ametlik osa hakkas lõpule jõudma ja siis olimegi valiku ees, et kas jääme sakslastega hotelli, kes meid endaga kutsusid, või austerlastega, kes olid lihtsalt hästi toredad või sisi lähme õpetajate seltskonnaga restosse. Prantslaste õpetaja rääkis paraga, et kas me võime minna, too ütles, et alkoholi ei joo, ja siis kui tema tuleb oleme me läind, siis võib.
Liikusime siis Ann'i, Oskari, Annely ja Keidyga scotland yardi poole, kus teiste delegatsioonide õpetajad juba olid.
Prantslased tahtsid meile välja teha, meie küll eriti ei tahtnud aga lõpuks võtsime kamba peale õllevaagna. Mingi hetk tuli saar ka ja hakkasid jälle siuksed naljad lendama, et imelik oli mõelda, et see sama inimene, kellele sa just ütlesid ja siis veel veitsa arutasid sellel teemal, et üks saksa poiss, kes on kinda babyface on täitsa nunnu. aga see austerlane on ikkagi nunnum, õpetas sulle u. 5 tundi tagasi mingeid idiootseid keemia ülesandeid.  Ühesõnaga, väga lahe oli.
Pärast veel liitus para, kes ei ajandki meid ära ja ütles, et senikaua kuni Ann meie eest vastutab siis me võime seal olla.
Nats enne poolt 11 me siiski lahkusime, sai kõikide pranstlastega hüvasti jätta.
Tegelikult oli väga väga väga äge õhtu, ja ma naeratasin ja naersin nii palju, et mul olid põsed krampis.
Can't wait for France!!! Kui kõik läheb plaanipäraselt ja me ikka saame sinna, siis see saab mega olema.

The week of Comenius in Tallinn!

Nädal algas suure ootusärevusega: comeniuse delegatsioonid ehk siis ungarlased, sakslased, austerlased ja prantsalsed tulid Tallinna.
Esmaspäeva hommik algas vene keelega, kus sai üsna kanntamatult istuda (ja vene keele jutustamist vastata, mida ma pold näinudki ja vastasin 5le, egoboost). Peale seda läksime teise majja ja ühtlasi ka neid otsima. Kätte saime nad raamatukogust, kus neil tuur parasjagu pooleli oli ja kus nad üsna pikalt passisid.

Hingeldades jõudsin üles, nägin Etienni, ofc oli vaja kohe rääkima minna, ja meelde tulid ainult vene keelsed sõnad. Tuli välja, et ta isegi mäletas mind, jeii success:D
Siis nägin Tündet (keidy ungarlane) ja Alexandrat (minu ungarlane) ja sai neid tervitatud. Suht kohe jõudis kohale, et nende inglise keel ei ole eriti arenenud, kui iga küsimuse või ütluse peale oli sule vastuseks naretus+yes,yes..

Mingi hetk läksime prantsasse ka, seal oli mingi 10 või 20 mintsa olla aint, aga Talmega oli see aeg terve igavik. Geosse ja estasse jõudsime ka.
Peale söögivahetundi pidime annelyga minema uurima, et millale me tuurile lähme nendega. See lõppes sellega, et skippisime matast, mida nkn ei olnudki ja istusime ja sõime comeniuslastega. Alexandra tõi mulle kingi ka...ja Anita saatis mulle ja keidyle ka kingi...See oli nii armas, et ma pidin peaaegu nutma hakkama.
Kella kahest läksime nendega Toompeale tuuri tegema siis. See ei olnudki nii õudne kui ma kardsin ja oma arust sain päris hästi hakkama. Vahepeal üritasin Etienniga  ka rääkida, aga mu prantsuse keel oli alla poole igasugust arvestust, but still managed somehow.

Seal olime peaaegu kella neljani. Siis läksime kooli, kus neil pidi keemia mingi värk olema. Kell oli  4, uks lukus, ühtegi meie õpetajat polnud, keegi midagi ei teadnud. Kuna ma pidin nendega õhtu sööma ka minema nkn siis mõtlesin, et pohh, jään siis sinna ka nende juurde.
Ungarist on mul Martin Saare telefoni nr, helistasin siis talle. Which was kinda akward.
Mina: Tere, Kätlin olen, et kas sa..nagu siin....keemia asjal...ei peaks olema??
saar (eriti aktiivse ja entusiastliku häälega): ja, mul just lõppes tund olen siin nunne juures, juba jooksen.
mina (mõtleb kas nüüd öelda tsau või nägemist)..okei noh, nägemist siis
saar: okei, no tsau.
mnjah:D

See keemia oli suht mõttetu, me ei süvenend eriti mis seal tehti. Suht tsillisime niisama. Mingi hetk tuli Parašin ja läks sagimiseks, et viia tüübid siis sööma kuskile. Liikusime koos linna poole, austerlased tahtsid liha saada, nemad eraldusid meist, krissu ja sälly nende saatjatena. Meie ülejäänd kambaga käisime raha vahetamas ja siis läksime kompressorisse, kus üritasime teha mingi ühislaua, et kõik saaks koos istuda. Ungarlastele söögi tellimine oli nii raske, et ma sain peavalu sellest. Nemad ja nende inglise keel.

U. pool 8 saime söönud, siis saatsime nad läbi vanalinna hotelli. Koju jõudsid esmakordselt kell 9, ja kell 10 kukkusin pool surnult voodisse.

Teisipäeval ei õnnestund mul ennast kaasa pressida ja tuli olla koolis, aga kuna tegu oli õpetajate päevaga siis oli suht savi. Füüsika ja prantsat andsid õiged õpetajad, muusikat ja ajalugu (mis mõlemad olid suht mõttetu) asendati. Samuti ei old see aktus ega näidend minu arust eriti huvitav.

Trenn oli äge, aga veit feils vist. Lõpetasime veelgi varem kui tavaliselt, sest ilmselgelt oli mindfuck ületanud selleks päevaks oma piiri.

Ja emmel oli eile sp, pärast istusime ja sõime. Hilinenud õnnitlused siis veelkord läbi blogiasjanduse kaa:):)

Täna oli äge päev.
Inka oli inka, matas üritasin ma kohe alguses rongale selgeks teha, et maksku mis maksab, mina lähen homme nendega raekotta kaasa. Okei, see saavutas edu. Tund oli mingi 5 mintsa käind, ronk tuli minu juurde ja ütles, et ma üles arvuti klassi läheks, koos annely ja oskariga. I was like, jeei. Nad tegid seal mingeid esitlusi, milele ma tähelepanu ei pööranud.
Prantsasse, mis nkn oli asendatud ja mõttetu, me olime nkn hilinend annelyga ja mõtlesime sis üldse mitte minna. Comeniuslased ja siis mõned meie inimesed läksid energia muuseumisse, meie annelyga r-kioski starterit ostma (it had been so long, god, how good it was). Jõudsime kooli juurde tagasi ja nägime, et parašin tuli välismaalaste õpetajatega uksest just välja. Küsis siis,et kus poisid on, kes pidid nendega järgi minema muuseumisse, ütlesime, et ei tea, pole näind ega kuuld. ''davai, davai, pane oma pudel ära ja minge siis ruttu''. Ja sis jalutasime nendega lävi vanalinna energia muuseumisse  ja pärast rahulikult päeva nautides tagasi. Väikese hilinemisega jõudsime estasse, inimese õpetuses ja füsas käisime ka.
Kell 2 pidime neid koolimuuseumisse viima (mis tähendas cancel bio ja cancel kehka, mida õnneks ei toimunudki, sest ma poleks tahtnud seda kilti üksi järgi joosta) ja nendega seal olema.

Sakslased rääksid meile juba esmaspäeval, et nad tahavad megazone minna, et nad pole kunagi mänginud. Madis lubas sellega tegeleda, aga nh muidugi oli ta esimene, kellel aega polnud. Aga siis kui me energiakeskuses käisime korra anti meile kupongid, millega oli 1 mäng ühele inimesel 25.-. See asus kristiine vastas. Rääkisin siis sasklastega, et kas nad ikka tahavad minna, et selline võimalus on. No nad olid mingi megaexcited ja muidugi tahtsid (nemad+austerlased, kokku 10 neid). Helistasin sisi sinna küsisin, et kas täna saab ja mis aegadel, pakkuda oli 5-6, ja 9-10. Obviously tuli jääda esimese variandi juurde.
Aga koolimuuseumist said nad lahti juba migni kolmveerand kolm ja siis me pidime nendega 16.30 kooli ees kokku saama.
Vahepeal rääksin ungarlastega, et ma võin nad õhtu poodi viia kui nad tahavad. Nendega pidime siis 18.30 kokku saama, aga kui ma ise viru poole liikusin (avastasin, et ups ma ei jõua koju, jooksin lihtsalt poodi korra, kus mul oli vaja osturallilt mõned asjad osta, seal on hullumaja btw.) nägin neid ja ütlesin, et tulgu siis prääga minuga. Aga nad tahtsid muidugi suveniire osta ja mingi hetk, kui nad olid ühes kohas ma e itea kui kaua olnud ja kell oli suht palju, ma hülgasin nad ja andsin poe suuna.(nad ise ütlesid, et ma läheks kui mul on kiire ja tundus, et nad täitsa said aru kus nad olid).

Sain oma käigud tehtud isegi kiiremini kui arvasin ja liikusin siis kooli poole tagasi. Poole tee peal nägin sakslasi, käisin nendega raha vahetamas ja liikusime kooli poole, kus sis ülejäänd sakslsed+austerlased+maris, maarja, sannu meiega liitusid.
Ostsime r-kioskist siis 2x10 seitsmekroonist piletit neile ja sõitsime trolliga krissu juurde. Ega me ise ka täpselt ei teadnud, kus see asub, aga õnneks leidsime ilusti üles. Vahepal jõudis keidy ka sinna sis:) Suht kaua läks info ja reeglite seletamisele ja tõlkimisele, keel oli täiesti sõlmes, mis siis, et inglise keel oli. Oodatud kolme mängu asemel jõudsime teha 2. Võistkonnad tegime siis, eestlased, sakslased, ja sakslased+austerlased. Peale esimest mängu meie, kollased, juhtisime ja ma olin üldiselt 15 inimesest teine, aint üks nunnu saksa poiss oli eespool.
Teine mäng läks mul suht aia taha, tabelisse ei mahtunud, aga üleüldiselt võitsime ikkagi. So jeei for us, aga noh, meie + nunnu saksa poiss olime ainsad, kes on seda enne mängid, ülejäänd 9le inimesele oli see esimene kord.

Maris hea inimene oli nõus minuga linna tulema nendega. Enne viisime nad krissust läbi ja sõitsime linna. Leidsime, marisega, et peaks nad siiski hotelli ka ära saatma. Kuna nad räägivad enam-vähem normaalset inglise keelt, siis saab nendega päris hästi suheldud, ja nad ise on ka toredad. Vaikselt lootsime, et äkki nad kutsuvad meid sisse ka, aga ei.. Saime korvi.(tuli välja, et nad olid eelmine õhtu ungari tüdrukute toas istunud, ja teadagi kus neil kiire täna oli:D) (3 austerlase ja 7 sakslase peale on 2 kaheldava sooga kaksikutest tüdrukut, ülejäänd kõik poisid. Kahjuks 15 enamus, but cute ones still:) )
Oh well, siinkohal lõppesid tänased seiklused nendega. Kell 8 jõudsin koju, sain mingeid söögijäänuseid, aga kuna ma suht ei jõudnud päev otsa süüa midagi siis kõht on endiselt tühi.

Homme lähen nendega raekotta ja õhtul siis hotellis neil pidulik lõpetamine.

Võiks midagi õppida ka..

P.S ilmselt palju kirjavigu ja mõttetuid ja seosetuid lauseid, aga aju suht pehme prääga. Katsuge andestada:)

Moskva lõpp

PÜHAPÄEV.


Nagu pildid mulle ütlevad, siis hommiku poole käisime Tsaritsõno(?) pargis, pm Katarina II ehitatud eriti fancyde hoonete kompleks. See oli üliilus park ja hooned olid ka vapustavad. Giid oli bitch. Seal oli hästi palju oravaid ka, nad olid nii armsad ja julged, aa krt kahjuks ei old midagi mida sööta neil

Lõunat käisime söömas restoranis nimega ''Prints'', mis polnud pooldki nii hea kui Safisa. Oli küll kolmekäigulline, aga njääh. Pärast läksime järgmisele looduskaitsealale. See oli täitsa nagu päris, maju polnudki näha ja jälle hästihästi palju oravaid.

 

 

Sealt läksime ''koju'' sööma ja öeldi, et dvi, kuna ilmad on külmad ja inimesed on juba haigeks jäänud siis kolime ära. See oli juba see hetk, kus telk oli saanud koduks ja kolimine ei tundunud eriti tore. Pakkisime asjad ja peale sööki jätsime telkidega hüvasti. Peale 2 või rohkem tundi ummikus istumist ja läbi linna sõitmist jõudsime metsa sisse (mis oli vist tglt u 1km suurtest majadest eemal). See oli mingi täielik kolgas ja Kadi telefon andis kohaks oblast. hmm..nice. Hulkuvate koerte karjad ja kohalikud..õõh.kohalikud. Läksime sis oma nn ökolaagri maja vaatama, mis hiljem sai hüüdnimeks mugavustega peldik. Okei, tegelikult ei olnud asi nii hull. Tuba oli normaalne ja soe, seal eksisteerisid voodid ja dušš oli tubastes tingimustes (kuigi seal hüppasid konnad ringi). Seadsime ennast sisse ja mina, Kadi, Roosi ja Jaan läksime siis jalutama veitsaks maja ettepoole, mis oli kottpime ja üliscary. Rohkem ma sellest õhtust eriti ei mäleta.


ESMASPÄEV

Hommikul ärkasime 7 (6 eesti aja järgi) ja sõitsime 2 tundi läbi ummikuid täis Moskva oma eelmisesse kodusse sööma. Pärast seda sõitsime järgmisesse parki, kus saime mäest üles alla ronida, platvormil vaadet nautida ja suveniire shopata. Söömas käisime mingis kloostris ja peale seda täis kõhtudega hakkasime seal mägesid täis pargis orienteeruma, mida me kavatesime ülirahulikult võtta, aga lõpuks võitisime. Tiime oli kolm ja üks eksis vapsjee ära. Osad läksid neid otsima ja teised bussi. Bussis jagati diplomid.
Sõitsime uuesti algsesse kohta sööma ja sealt edasi oblastisse. Haha, see oli see hea õhtu. Päeval olime avastanud, kui pikad on Jaani ripsmed ja me kindlasti tahtsime näha, millised need on ripsmetušiga. Ta eriti suurt vastupanu ei osutanudki. Mina värvisin, esimest korda elus teisel inimesel. Huuled tegime ka punaseks ja siis ta oma sõnul nägi välja nagu Hollandi hoor. Kahujks on need suurepärased pildid kadi kaameras ja ma loodan et ta paneb need hästi kähku üles.onjuu

TEISIPÄEV

Võtsime jälle selle pika teekonna ette teisele poole Moskvat hommikusöögile. Pärast seda sõitsime sinna parki, kus me käisime pühapäeva pärastlõunal ja seal olid igast grupitegevused ja peale lõunat Printsis ( kus Liisa leidis oma kotleti pealt praetud prussaka)  joonistasime ökokottidele pilte, mis oli ka täiega ägee. Õhtul..hmm..aa õhtusöögiks läksime oblastisse, kus olid aint saiakesed, täiesti okse oli neist. Õhtu venis suht pikaks ja pakkimine jäi ikkagi hommikule. Teisipäevast pole minul mitte ühtegi pilti, nii et ootan kadi ja roosi pilte;)

KOLMAPÄEV

Võtsime jälle söögitripi ette ja pärast seda linnatuuri bussiga, paar korda käisime bussist väljas ka, aga kuna enamus aeg oli mingi meeletu padukas sisi olime rohkem bussis õnneks. Lõunat sõime mäkis, vnoh ostsime kaasa ja sõime bussis. Suht mingi veits enne viit olime rongijaamas ja ootasime oma rongi. Sõit oli üsna sisutihe, vaatasime Wall-et ja nsm. Piirist saime üle kergemini kui arvasime.

 

                                                            Piparkoogimaja

 

                                             Eestlased Moskva rongijaamas raha teenimas

 

                                                                 Giant jacks

 

To the Mall

Eile oli need tõprad wifi välja lülitanud ja neil on mingid pulmad siin, mis kestavad nädal aega.

Aga

REEDE..

Sõitsime linna mingi kell. Jagasime grupi kaheks: nõmmekad aka lahedad ja ülejäänd aka venelased+väikesed tüütud lapsed. Üks grupp läks laborisse ja teine läks laevaga sõitma. Me läksime esimesena laborisse, kus tehakse vee-, õhu- ja pinnaseproove. Siuke keemiaklassi tunne tuli. Aga see olui päris äge isegi. Seal sõime, ja hakkasime sõitma jõe äärde, et vahetada välja teine grupp laeva peal. Laev oli siis see, mis sõidab Moskva jõe peal ja võtab proove pidevalt. See oli täiega ägeee:D Päris pikalt sõitsimise ja nägime kaaa palju. Mulle nagu meeldib see Moskva siuke megauhke arhitektuur, aga see on nagu selline äge, mida tallinnas siiski näha ei tahaks. Kommimaja nägime (Kreml), jälle, kuldsete kuplitega kirikut, Peeter I monumenti jaapalju muud.
Pärast saime pikalt bussi oodata seal. Kui buss lõpuks tuli  sis kähku käisime metsamuuseumis, mis mulle ka isegi meeldis ( seal olid mõned asjad inglise keeles ka).
Õhtul pidi tule mingi tüüp oma jahilindudega, aga ta esinduslind sai viga ja ei tulnudki. Mängisime mingeid mänge hoopis, need olid suht wtf..Pärast käisime jõe ääres veel ja rääkisime juttu.
Aaaa, kuna kõigiloli külm old öösel siis tood meile erakorraliste siseasjade ministeeriumist (nagu ma kuulsin) tekke juurde, tutikad. Magamiskott+kaks tekki oli isegi soe juba.
Aa ja veel, ühelt poolt kostis pulmaliste trall, teisest otsast meie räuskavad lapsed, kolmandast otsast undav pump ja neljandast otsast mu norskav naaber (telgis on 11 inimest, kellest 10 suudavad magada vaikselt, aga see üks kes norskab, mu naaber muuseas, norksab 10 eest) ja viiendast otsast mu klapid. Uskumatu, aga ma isegi suutsin magama jääda.

LAUPÄEV

Esimese asjana käisime vihmaga mingis looduspargis jalutamas. Kiriku ja jumalaema allika juures ka. See oli päris kiire ja ma ei saand aru miks vajalik ja kasulik, aga okei. Siis juba sõitsime oma kolmekäigulist lõunat sööma. Nämm-nämm. Kõhud täis, viidi meid FINALLY kaubanduskeskusesse.
Esimese asjana jooksin Starbucksi (ma olen pool reisi sellest jahunud). Caramel macchiato...see oli nii hea.. Seal oli küll ilmselt 10 korda väiksem valik kui mujal, aga hea oli siiski. Tegin oma margi täis, vägagi. See oli päris suur ja tuli isegi euroopa tunne taas. SEAL OLI C&A!!!!! Skoorisin esimese proovimisega endale mustad teksad..Oh, häppyhäppy. Vahepeal sõin mohhito ja granaatõuna sorbetti. Ühesõnaga, riideid rohkeim ei saanud, korra ostsin veel karamelli frappuccinot, võrratu. Siis passisime seal veel tükk aega ja tulime metroo ja trolliga koju. ja kuna meid juba aetakse siit ära siis byebye

Elu suurlinnas

Eile oli suht tegus päev ja netti ei jõudnud.

KOLMAPÄEV..

Hommikul käisin seda pesemisasjandust kaemas. Noh, ei old nii hull kui ma arvasin, aga ei midagi rõõmustavat. Sooja vett enam pold ofc. Peale hommikusööki sõitsime mingile teisele looduskaitse alale, kus jalutasime ringi.  Nad on nii uhked oma metsa moodi asjade üle, kus igast küljest paistavad need 14kordsed blokkmajad ja pilvelõhkujad. Oh, kui nad teaks mis kõik meil on. Edasi läksime sööma, mingisse megauhkesse konverentsikeskusesse, kuhu tavainimesed ei saa. Fancy, kolmekäiguline lõuna, pm neljakäiguline (paar koogikest ka veel). Kõhud täis, uni tuli, läksime veemuuseumisse, mis oli tohutult igav ja kuulasime pm kuidas moskval polnud kunagi vett ja kuidas nad siis oma veesüsteemi laiendasid ja uusi mõtlesid.

Õhtusöögiks tulime ''koju'' tagasi ja peale seda läksime tagasi linnapeale.Sõitsime metrooga. Palju. Wow, kui kaootiline ja elu-surma küsimus see oli. kas jõuab peale ei jõua? jõuab maha ei jõua? nii paju rahvast ja kui kuidagi siuke närviline olek. aga mitte nagu agressiivne närviline nagu meil tipptunnil. Nad ise on sellega ofc harjunud, aga mulle oli kuidagi harjumatu:D Metrooga sõit oli tõesti omaette elamus. Jaamad olid enamasti hästi ilusad. Metrood sõidavad maa all, mingi kolmel neljal tasandil ja siis kui sealt alt neljandlt tasandilt nt tahad üles minna siis sõidad mingi 100 m hästi suure nurga alloleva eskalaatoriga, mis sõidab hästi kiiresti ja on kinda creepy. võtsime suuna sinna punase väljaku lähedusse.nägime kremlit tagant poolt ja seal igast muid asju. Seda agromnõi magazin GUMI nägime, kus on pm aint dior ja moschino ja luis vuitton jms.. Jamh, tagasi tulles hakkas padukat tulema, trolliliin oli maas ja pidime tulema marsaga, mis nägi välja nii, et see bussimoodi asi sõitis peatusse ja inimesed massiliselt ja meeleheitlikult hakkasid peale tormama, nii et liigutada polnud võimalik. Kuidagi edastasime ka oma rahad (25 rubl, per sõit). Ja kuidagi jõudsime padukaga koju ka.. Oi kui  külm ja rõve oli. Terve öö oli külm ja see kuradi telgipuhur undas iga 15 mintsa tagant (see masin, mis telki täis puhub, kui tühjemaks nats jääb).

NELJAPÄEV

Hommikul peale u tunniajalist bussiootamist sõitsime loomaaeda, mille me kiiruga läbi jooksime. Nägin kaelkirjakut ja sebrat ja flamingosid ja kapivaarasid ja palju muud põnevat. Ja siis jooksime juba jälle sööma sinna, kus eilegi. Täna oli mingi (kadi käskis kirjutada, et minu arvates) rõve salat peediga, kananuudli supp ja riisiga guljaš ja siis pisikesed koogikesed ja puuviljad. Kõht sai täis, vägagi.
Pärast seda läksime otse darwini muuseumisse, kus endiselt polnud midagi ingliskeelset, mis oli isegi hea, sest kui me veel lugema ka oleks hakanud me oleks jäänudki sinna. See oli väga suur, aga tempokad nagu me oleme jõudsime selle läbi käia, somehow.
Mingi peale kuut jõudsime tagasi ja sõime ja istusime nats ja nüüd tulime wifisse ning hiilisime seltskondlikest mängudest kõrvale.

homme on ökoloogilne laev  moskva jõe peal ja ökoloogiline laboratoorium.

Kuna wifi järjekord on pikk ja arvuti aku ei pea eriti kaua siis olen sunnitud kirjutama kiiresti ja paljud asjad, mida ma olen tahtnud kirjutada, on meelest ära läind selle kiirustamise peale. Nkn updaten veits kui kunagi aega saan.

Vabandust kirjavigade pärast!!
Aaa jaa moskva hindade kallidusele ei ole mina veel kinnitust saanud, aga laupäev on poepäev, eks siis näeb!

Tervitused Moskvast!

Nonii,esimene päev siis seljataga

Rongisõit oli pikk ja väsitav, eriti kuna head asendit magamiseks oli raske leida. Piirikontroll tahtis mu kohvrit läbi katsuda. Ainult minul...dahh...
Jõudsime siis jaama, esimene mulje oli positiivne. Just olin arvestanud, et ma saan jaamas vetsus käia,et seal kindlasti normaalsem kui rongis. Wrong. Seal ei old potte. Pm, mine ja kükita ja aja asi ära. Cancel. Siis aeti meid bussi ja külvati soojade tervitustega üle, tehti väike tiir Moskva peal ( liiklus on meeletu, kedagi ei huvita liiklusreeglid, kõik sõidavad nii kuidas parasjagu kuhugi saavad sõita). ja ummikud ofc. Jõudsime oma peatuspaika. Moskva jõe (kuulsin esimest korda sellisest jõest) ääres ja siuke aiakesega eraldatud meile alake. Täispuhutavad, jap täispuhutavad telgid. Korralikult suured, isegi elekter oli sisse veetud. Ülevalt jooksevad õhupallide ja lipukestega kaunistused vms.
Käisime seda parki (looduskaitseala) vaatamas ja tutvust tegemas, mis tähendas, et iga puu juures tegime peatuse ja rääkisime. Mingeid linde nägime kaa..
Siis tulime tagasi, saime lõunat, olime megaväsind, AGA vene press (orsmthn) oli siin, et teha intervjuuusid ja ettekandeid jms...Neid oli raske jälgida, eriti kui sa ei saa mitte midagi aru..okei kui nats süveneda siis midag isaaks, aga eriti ei viitsi.
Peale seda saime nats magada, ja siis olid mingid mängud, mille meie võistkond võitis. saime pastakad ja märgid, lisaks nendele märkidele ja tonnidele venekeelsetele keskkonnateemalistele brošüüridele, mis me enne olime saanud.
Siis tulid ühtse venemaa noortepartei meile rääkima, kui tublid nad on. Rääkisid pikalt ja laialt. Venelased siuksed rahvuslased nagu nad on. Ja siis jagasid ka hullult nänni ja tuli välja ohüllatusüllatus, et venemaal ja eestil on sajandite pikkused sõprussidemed. Ma ei teadnudki...

Aga jh, homme lähme linde vaatama hommikul kui ei saja, veemuuseumisse, Moskvasse sööma, ja võibolla õhtul linnapeale.

Söögid on normaalsed, kuigi megarasvased ja hommikusöögiks oli mingi kohupiima vorm ja siis sai, mille peale oli pandud siuke reaalne klots võid...Õõõõh...

Vihma sadas ja sajab veelgi..pesemisega tunduvad kahtlased lood..

Kuulmisteni-nägemisteni!

Aegna ja Õllesummer 2010

Esmaspäevast kolmapäevani olin Aegnal. Lada, mina, Kadi, Sannu, Margit.

Sadamasse jäin veitsa hiljaks, kuna arvasin, et kaubamaja toiduosakond tehakse lahti kell 8 mitte 9. Feil no 1

Tahtsin kohvi osta, aga kahes coffe inis kus ma käisin ei old kummaski jääd. Olin sunnitud kuuma kohvi ostma. Feil no 2

Kott oli tapvalt raske. See oli ulme kui raske ta oli. Feil no 3

Laevas avastasin, et jätsin kaamera mälukaardi koju. Ehk ma tassisin kaamerat + kahte objet tühja kaasas. Feil no 4

Kohale jõudes saime asjad golfiautoga kämpade juurde saata, et ei pidand ise tassima, mis oli super.  Viskasime asjad kämpadesse ja läksime kohe ujuma. Feil no 5. Me läksime läbi võsa, läbi vaarikapõõsaste. Ehk  nüüd on mu jalgadel lisaks Brutuse poolt vees tehtud sinistele kriimudele ja punastele sääsepunnidele tihedalt peenikesi kriimustusi. Nice. Aga vesi oli niiiii hea. Ma ei mäleta, aga vahepeal käisime magamas ja söömas vist ja siis läksime uuesti ujuma ja olime vees mingi 3+ tundi.

Õhtul käisime veel ujumas.

Teisip. ärgates jooksime kohe vette, sest kämpas pold õhku, kuna akent ei saand ka lahti jätta, sest sääsed tulid läbi katkise sääsevõrgu sisse. Vahepeal käisime hommikusööki söömas ja mängisime Eesti mängu, kus lada ofc meile pähe tegi.
Pärast jooksime uuesti randa ja olime jälle 3+ tundi jutti vees. Seal on nii mõnus rand. Vesi oli ilmselt suts külmem kui tallinnas, aga ta oli soe, aga siiski oli see hea karastav efekt, kui sisse hüppasid. Vesi oli selge, ilus liivapõhi. Super.

õhtul tegime pannkooke ja mängisime veel eesti mängu. Saime jälle pähe.

Kolmap. käisime hommikul kähku ujumas, sõime, pakkisime asjad ja läksime sadamasse. Seal rannas käisime veel ujumas. Seal oli suht vastik, hullult vetikaid ja kiviklibune põhi.

Pilte eriti pole. Tagasi Tallinnasse jõudsin mingi 4 paiku.

Õhtul läksin Stellaga õllesummerile. Ma leian, et see muutub iga aastaga järjest mõttetumaks ürituseks, eriti kui sa oled alaealine.

Jõlkusime nsm ringi. Kuulasime smilersit, nägime krissut, helenit ja laurat, Margotit, käisime Birksi tantsimas vaatamas (ta on megaandekas lihtsalt).
Seal oli ka siuke asi nagu bagjump. Üks hüpe maksis muidu mingi 150.-. Ma ei arvand sellest nagu alguses midagi, aga pärast tuli üks mees minu, krissu ja stella juurde ja ütles, et aa ma teen teile templi, et sellega saate tasuta tulla hüppama. Meil oli mingi wtf, tasuta, tglt ka? Ta mingi jaajaa. Mõtlesime, et nh pohh, laseme teha, saab siis saab, ei saa siis ei saa. Läksime uurisime, tuli välja, et saabki. Ja sellel hetkel hakkas mul kõhus keerama, sest ma teadsin, et ma teen selle ära. Arvasime, et mingi 12 paiku on parim aeg hüppama minemiseks.
Seisime suht pikalt järjekorras. Ja finally oli meie kord. Me läksime krissuga koos, stella tuli järgmise satsiga. 
Sõitsime selle asjandusega siis üles, 6 m kõrgusele. Kuna see ''padi'' oli ise mingi 3 meetrit kõrge, siis see 6m ei tundunud sealt ülevalt nii kõrge, aga siiski oli hirmus. Tahtsin minna esimesena, aga jäin toppama ja hakaksin üle mõtlema. Lähen, okei nüüd hüppan, fakk ma ei saa, okei okei nüüd lähen,ei ma ei saa. Lasin Krissul ees minna.
Läksin peale teda ja lihtsalt hüppasin, ei jäänd mõtlema. Karjusin vist mega kõvasti. IT WAS SO CREEPY AND COOL! Jalad tükk aega värisesid all veel. Ja ofc, sa fotograafil aku tühjaks just siis kui meie hüppasime.
aga muidu siuke asjandus:

Mingi ühe paiku tulime ära.
Hommikul käisime Lidos söömas ja korra kaupsist läbi ja nüüd olen finallt kodus.
Homme pärnusse:)

Laager 2010 Valma külas

Esmaspäeval kell 9.00 sõitsin Loodusmaja juurest bussiga laagrisse. Sõit kestis u. 2 ja natuke peale tundi ja siis jõudsime oma laagripaika, mis asus võrtsjärvest u 1,5 km kaugusel Valma külas. Koht oli vääga ilus. Meie nö suured saime kämpa ja lapsed olid telkides. Mõned said ka tubadesse.
Laagriplatsil oli tiik, mis meenutas rohkem mudaauku, suitsusaun, katusealune, kus toimus söömine ja muud tähtsamad kohapealsed tegevused, tünnisaun, ja siis veel tavaline saun pesemiskohaga ja peamaja.

 

Kohale jõudes aitasime telgid püsti panna, käisime tiigis ujumas ja oligi juba lõunasöök. Peale lõunasööki käisime Võrtsjärves ujumas, kus vesi oli reaalselt nagu supp. Ülisoe. Õhtul käidi veel metsas, mille ma skippisin, õngi tegemas. 

Teisipäev.

Tegime märgvilti. See oli täitsa äge. Minu oma oli  küll taaskord ''tere käin teises klassis'' töö, aga pole hullu. Õhtul jälle järve ääres ja osad käisid laudas ja osad metsas. 

Kolmapäeval 

Käisime kaluripaadiga võrtsjärve peal sõitmas. See oli nii mõnus, vahelduseks õhutule troopikale, mis muidu koguaeg oli. Tuul puhus näkku ja ilm pold ka kõige palavam. See oli vist see päev, kui oli äike ja vihm.

  

Neljapäev.

Ei toimunud midagi erilsit. Viltisime jälle, osad tegid akvarellmaale ja osad käisid metsas. Neljapäeva öösel kell 3 oli ka öine metsloomadevaatlusretk vms, kuhu ma tglt plaanisin minna, aga kuna vihma sadas, siis ma leidsin, et magamine on mõttekam. Õhtul võrtsjärve ääres ei käinud. 

Reedel 

Pakkimine, ujumine jamuuselline.

Tegelikult oli väga tsill laager. Ma õppisin ära viltimise, sõin mannaputru moosiga (:O), ei käinud nädal aega poes ja ei raisand raha, sain tan-faili (pool selga on väga pruun ja teine pool suht lumivalge, ei  saand kaks ööd sääskede ja õhu puuduse tõttu pm üldse magada, sain endale lemmiklapse, mitte, et ta mingi oleks pugeja old vms, aga ta oli lihtsalt nii lahe:D

Sääski oli meeletult, õhku polnud absoluutselt ja süüa sai hästi.

Soome ACD erinäitus 2010

Kella kaheksaks reede hommikul läksime siis laevale. Hõivasime kohad ja hiljem tulid sinna ka ülejäänd reisikaaslased (karin, triin, leelet, mareli ja andres, ove (nagu ma aru sain on sort of outsider) jäi koeraga kuskile teise kohta). Istusime, rääkisime juttu ja nii see aeg lendas.
Helsingisse jõudsime pool 11, mingi 11 saime sadamast välja.Tahtsime auto panna europarklasse, et siis shoppama minna. Üks vale pööre ja pidime pooleleteetöid täis olevale Helsingile tiiru peale tegema, et jõuda sinna, kus me tglt juba olime. Jõudsime lõpuks parklasse, jalutasime koerad ää ja siis avastasime, et oi, aga aint tund aega on šoppamiseks. Nice.
Jooksime Roosiga H&Mi, mis oli kuidagi tühi. Tavaliselt on kohe ikka see wow efekt, et tahaks seda ja seda ja seda ja seda, aga seekord nagu ei näind nii palju asju. Viimasel hetkel leidsin mingid suvepüksid, mida ostsin 2 paari, kahte erinevat värvi.
Siis avastasime, et meil on 5 mitnsa aega jõuda foorumist tagasi sadama juurde. Läksime turboga, aga Ben&Jerry kohvik jäi tee peale, kuhu me lihtsalt PIDIME sisse põikama. Ma ostsin 80 krooni eest jäätisekokteili, mis koosnest kahest pallist Phish foodist ja ühest pallist Fairly Nuts'ist. God dammit, kui hea see oli.

Kaks tundi sõitu, tiirutamist ja ekslemist ning jõudsime kohale. Viskasime asjad ära ja sõitsime kohe SK võistlusi vaatama, kus osalesid meie omadest Poppy ja Echo. Vihma sadas, külm oli ja see kestis kaua, me jõudsime alles pool 10 tagasi (sinna kohale läksime u. poole kuueks).
Poppy on nüüd austraalia karjakoerte Soome SK meister.

Laupäeval oli rahvuslik näitus Orivesis, sinna läksime mingi 11 kohale. Jälle sadas vihma, täiega.  Eds oli ainuke isane ch. Kohtunik oli siuke old-school suur/vana austraalia papi.  Tahtis megalt näppida koeri, aga Eds nii ei arvand ja üritas talle näksamisega märku anda, et  ta sügavalt ei ole rahul sellega, et ta teda näpib. Saime disklafi ja kirjeldusel oli märgitud 2 sõna: cannot handle. Fuck off :D . Grets ja Indie olid vh-d, Murra sai serdi ja Echo varaserdi. Ja ainuke emane ch ründas ka :D

Pärast käisime Orivesis mingis poes, riiete poes, kus mina isiklikult ei leidnud midagi. Teised sõitsid Tamperre poodidesse...
Õhtul oli majas mingi söömine, soomlasi oli ka palju. Eestlased ja sommid olid isegi suht pooleks vist. Sommid olid a la nagu mini rootsi laua teind. Palju erinevaid fancysid asju. Sõime kõhud täis ja käisime paadiga järve pääl sõitmas. Sõudsime väikese saareni kest järve, seal oli kajakate pesa ja 3 tibu olid juba koorunud ja elueest peitsid ennast elu eest. Hull parv tiirels üleval ja karjusid, siuke tunne oli, et kohe sööstavad ründama meid.

Veel õhtu poole oli jälle mingi niisama tsill, söömine, rääkimine.

Pühap. oli siis erikas. Algas kell 12. Mul oli selle laupäevase jama pärast siuke stress enne ringi, et sure või maha. Juba mõtlesin, et saadan Lada ringi hoopis. Aga õnneks läksin ikkagi ise. Isaseid ch-sid oli 2. Kohtunik oli austraaliast, naine. Eddie oli nii tubli, lasi katsuda ja liputas saba ka veel. Olime teised. Parimal isasel oli mingi 15 koera vist. Ma suht ei lootnud sealt midagi, eriti kui veel edasi-tagasi liikumise suht metsa keerasin. Aga oh üllatust olime teised. Ja saime serdi:) Millega pole endiselt midagi teha. Echo oli vh ja Murra klassi kolmas.
Peale isaste hindamist tehti paus, näitasime kohtunikule Föstit ka, et ütleks oma arvamuse tati kohta.
Emastes oli meie omadest Poppy, kes sai vh, Grets ja Indie mõlemad sp-d, Indie võitis klassi, Grets teine,  Änni oma klassi kolmas.  TP oli emane veterankoer.
Nagu erinäitustele kohane jagati miljon erinevat rändkarikat välja. A la parim punane koer, parim serdi saanud, jms.
Soome keelest ma aru ei saa ja ei osand ka välja lugeda, kas ma pean minema kuskile veel või ei.  Tuli välja, et pidin. Lugesime parasjagu just Gretsi kirjeldust, kui hakati karjuma, et jookse jookse, too koer.  Visati võtmed pihku ja ma lihtsalt jooksin. Poolel teel sain alles aru, mis toimub.
Parima serdi saanud koera valikule läksime siis. Eds muidugi võitis:D Sai karika ja albumi. Nad oleks võinud jagada ka kõige blondima händleri tiitlit. Ma ei saand absull aru, mida ma tegema pidin. Ei saand aru, kui kohtunik tahtis edasi-tagasi. Ei saand aru, kui pidime pilti tegema, ei saand aru, kus pidime pilti tegema. Ühesõnaga ma ei saand mitte millestki aru. Ja lõpuks kohtunik ka naeris ja näitas, et blond noh.

Tagasisõit oli rahulik ja vaikne, uni oli peale pikka päeva. Laevas sain lõpuks süüa. Nägin Stellat, kes oli endale kleiti käind ostmas soomes.
Koju jõudsin u 11.. magama sain pool 1.

Bernikate erinäitused Pärnus ja Riias 2010

Võiks ju väikese ülevaate teha.


Reede.

Läksin isa juurde, pesin koera, mis oli seekord kuidagi eriti tüütu. Magama sain poole ühest, veerand kuuest oli äratus.

Laupäev.

Kuueks viis iss mind siis sinna, kust mind koos koeraga peale korjati, et näitusele minna. Jõudsime Pärnusse, (Nooruse maja aeda siis, kus näitus toimus) megavara, olime esimesed. Siis kui rahvast hakkas saabuma aitasin neil asju valmis panna näituseks.
Kõik läks kuidagi nii kiiresti ja järsku pidin ringi minema. Nagu mingi eelnevalt mainitud siis isaseid june oli 4. 1 oli mingi tundmatu, sai Hea, ülejäänud olid siis kolm Ridon Henneti venda. Kõik SP-d. Bruts kolmas. Otto 2., Fado (Läti venna) esimene. Nofck ma saan aru, et siukselt kohtunikult SP saada on suur asi ja see on väga tore, et ta mu väikese pea ja keskmiste nurkadega koera selle vääriliseks pidas, aga noo tõesti, isu kaob ära juba kui koguaeg tühja käia. Aga samas  you never know ju, ja tõesti ei saa ette ennustada, kas tuleb sp või ei ja kas saad serti või ei.
Kirjeldus oli muidugi äärmiselt ilus, v.a see pea ja ''keskmised nurgad''.

Excellent size, head is still under development, masculine, moderately angulated, excellent bones, moves very soundly from all sides, excellent temperament

Suurepärane kasv, pea on alles arenemisjärgus, maskuliinne, mõõdukalt nurgistunud, suurepärane luustik, liigub väga kindlalt igast küljest, suurepärane iseloom

Tulemustest veek niipalju, et Liisu oli oma klassi võitja, Sälli vist ei saand kohale, Mann oli TPV, ja emme Hälli hoolimata oma puhtast jonnist mitte liikuda oli VSP (ja EST ch nüüd:)) ja sai mingi megasuure karika. Kasvatajas oli RH 3.
JH oli feil. kolm osalejat oli, ma olin teine. NII feil...see oli tõsine pettumus.

Pärast jagati aasta koera auhindu ja Raili sai mingi ülipalju karikaid ja auhindu. Ja uue telkpuuri...urr, seda oleks tahtnud:D.

Päeval sain teada, et see, kellega ma pidin ühes toas olema ei tuld. Mul oli kerge paanika, et ma pean terve toa 500.- ise maksma. Õnneks ei pidand ja sain olla seal kaheses toas (Kus oli üks kaheinimese ja 1 üheinimese voodi). Süüa pold, nälg oli majas. Närisin oma juustukeelekesi, sõin JH-st sadud šoksi ja oli paha olla. Enne Raili ja Mariga jalutama minekut sundisin ennast prantsat õppima.
Õnneks ma avastasin, et seal oli telekas ja ma ei surnudki õhtul igavusse.

Käisime koertega jalutamas ja siis Mari vanemate juures (kes elasid u. 5 maja minu külalistemajast eemal) ja siis pakuti süüa, finally, palju. Tüüpiline vanaema: söö veel, söö veel. Ei aitäh mul on kõht täis. Söö ikka natuke veel. oeh,

Magama jäämine oli nightmare, sest Brutus lõõtsutas nii kõvasti. Ma saan aru, et ta õuekoer ja palav jms,  aga mul suht viskas üle..kuigi i know, et see ei ole asi, mille peale vihastada. Aga ma olin väsinud, üleväsinud, tahtsin magada.


Pühapäev.

Poole kaheksast panime 5 berni auto tagaossa ja panime Riia poole ajama. Sõit oli pikk, Riia oli äge, läbisõites ja vahepeal oli Statoili peatus..njummnjumm..kohvi ja midagi hamba alla (cuz i dind't have a brekfast). Vahepealne jama jaarajaara, isaseid berne oli 9 kirjas, 7 kohal, ja minu alles-arenemisjärgus-koledat-koera hinnati VH vääriliseks. Liiga pikk ja peenike koon. Urh, pisike nutulaul ja varsti oli ok jälle.. Aaa, enne ringi tahtsin Brutust puuri toppida, tõmbles ja kakles, võtsin kinni sõimasin näo täis, kakles veel veidi ja jooksis ise siise ja oli ülitubli seal. Ma olin tõsiselt hämmingus.
Fado oli 3., Liisu VSP, Hälli oma klassi 3, Mann TPV, Sälli ee, oli vist oma klassi võitja.
Eniveis jälle feil...
Pärnus saime jälle korralikult süüa Mari vanemate juures. Koju jõudsin mingi ee pool 11 vist.


Esmaspäev

Oli eksam, oli feil. Käisime vapianos söömas, nämm-nämm. Tulin koju magasin. EI midagi põnevat.
Eksami sain  4 btw, üliõnnelik. Klassis oli 4 viit ülejäänud kõik neljad. 

Homme olen loodusmajaga Lõuna-Eestis väljasõidul. 

Ja nüüd lõpetan;)

Sillamäe näitus

Tuli meelde, et ei olegi Sillamäe kohta bloginud.

Reedel peale trenni sõitsin bussiga Luigele.

U. poole üheksast läks kardetud koerapesuks. Ei oldki eriti hull, kints veitsa värises, aga kannatas ära. Pesu läks kiiresti (ja selle suure paksu karva all ei ole koera ollagi). Kuivatasime kahe fööniga ja kui juba oli tunne, et hakkab looma, siis aluskarv oli nii märg, et kohati tekkis kartus, et ei kuivagi ära.
Vahepeal käisin ise saunas ära ja toas veel kuivatasin natu. Magama sain mingi aeg peale 12, uni oli aga magama ei jäänd ja kuna koer oli toas ja vingus terve öö, siis ma olingi terve öö siukses poolunes, nagu vist magasin aga iga krõpsu kuulsin, nägin. Äratus oli 4.45 aa ma olin niikuinii üleval. Hommikul veel närvi polnud ja isegi süüa suutsin. Pooole kuuest või veitsa peale korjas Raili meid peale ja hakkasime sõitma. Närv aina süvenes. Sõit ei old ka nii pikk ja tüütu kui kardetud ja kohale jõudsime u. tund aega planeeritust varem.
Kuna mul puuri ei ole siis pidin koer näpu otsas seisma mis ei old eriti tore. Ta oli muidugi tubli ja üsna kuulekas, aa siiski tüütu seista u 1,5 tundi koer käes.
Aa ja kuna lennukid ju ei lenda ei jõudnud meie Hispaania kohtunik kohale ja meid hindas hoopis Juta Haranen. Kuna jõulukal talle Brutus ju üsna meeldis (v.a mask) siis oli lootus üsna kõrge.
Ringis oli 3 isast jun-i. Esimene oli üsna ilus, täiskasvanu karvaga juba, teine oli miski eriti kole loom, karp-pea ja väljapunnituvate silmade ja emase kehaga, ja kolmas oli siis Brutus, kõige noorem, kõige suurem.
Hinne SP tuli ära ja siis kui pr.Haranen hakkas klassijärjestust tegema teatas, et järjekord on sama, ehk siis me olime kolmandad. Ilmselt oli näha kuidas mu nägu sekundiga ära vajus, olin väga pettunud, väga. Okei ei saand esimeseks ei saand, see esimene oli tõesti ilus aga no fk selllele ikka allla ei jääks, Raili ütles ka, et see oli kahtlane. Mul oli siuke tunne, et Haranen tuligi aint rosette välja jagama ja ülejäänd oli üsna pohhui tal.

Fluti oli juuniorites esimene, TPJ ja veel VSP, nii et vähemalt tal läks hästi:) Dallas oli TP, see oli eriti super, et mõlemad nii TP kui VSP olid Ridon Hennetid. Ja Sälli ei läind ka peale seekord, oli klassis 4.
Tegime väljas mõned pildid ja tulime otsekohe tagasi. Jõudsime linna mingi 2 või veits peale. See oli muidugi positiivne, sest ma jõudsin linna ka normaalsel ajal. Ma ei mäletagi, mis ma tegin, magasin ilmselt ja õppisin.

Täna käisin Kennelliidu büroos atesteerimist tegemas. Ma loodan, et läks hästi:) Eriti raske pold, tehtud sain ka üsna kiiresti. Neil oli seal mingi erakorraline koosolek, krt tahtsin täiega kuulata aga ei saand.

Remains of Hungary

olen tubli ja katsun tagant järgi neljapäeva ja reede ka ära meenutada.


NELJAPÄEV!

Alustasime päeva kella kaheksast ja hakkasime oma vana Ikarusega ringi trippima. Leenil on Ikarusest jube hea pilt ka, aga pole seda veel saanud.
1. Käisime mingit jõe surnud osa vaatamas...quite pointless...Aa sealt on mul isegi paar paremat kildu meeles.
2. Vist oli mingit monument, kus räägiti jõgede üleujutustest.
3. Oli jälle mingi jõgi.
4. emm...pildid ütlevad, et oli söömine, aga ma arvan, et see äge surnuaed, kus olid mingid puust ja paadikujulised hauakivid  oli enne. Seal mul kaamerat kaasas ei old.
5. Söömine, mingi Ungari pitsa, mis meenutas lavaši ja mida pühiti ülevalt ja alt linnutiivaga..õõh...seal oli 2 kiike ka..aga kasutades Keidy väljendit siis Spara (saar ja parašin) istus seal, et meie ei saaks kiikuda.
6. Veski. Vana, äge vesiveski. Tegime grupipilti.
7. Sõime. neid riisitäidisega kapsarulle, meie Keidyga ei mahtunud sisse istuma ja siis saime istuda õues päikese käes ja süüa seal. Ülimõnsa
8. Kirik, väike puukirik, kus Keidy oma imelisi filmimisoskusi demonstreeris.
9. äää..kirikuga vist lõppes..Millalgi vahepeal oli meie Ikarus kaput...see sõna kandus sujuvalt kõigi sõnavarasse iga asja kohta.

Õhtu käisime suurema kambaga jälle sportsbaaris istumas. Viimane õhtu. Armasad nagu nad olid, ütlesid, et we love you so much ja muud siukest ja me Keidyga, olles juba kergelt üleväsinud, lasime veevärgi valla.
Sel õhtul olid kõik keeled segi. Me rääkisime korraga nii prantuse kui inglise keelt..Vahepeal eesti keelt ka. Mul olid kõik keeled reaalselt segamini.


REEDE!

Äratus pidi olema 4.30, aga mu kell ei helisenud ja ÕNNEKS ma ärkasin ise 5.03. Olin valmistunud suuremar sorti nutulaadaks, aga kõik oli jumala ok.
Bussis üritasime veitsa magada tagapingil nii, et minu ja keidy pead olid keset pinki ja jalad kuskil x asendis. See ei old eriti hea ja ma loobusin suht kiiresti ja läksin prantsuse poistega juttu rääkima. Suutsin rääkida oluliselt paremini, kui neljapäeva õhtul ,aga veitsa raskusi oli ikka. Kuskil bensukas tegime peatuse ja ma sain red bulli. It was nice.
U. 10 jõudsime Budapesti ja läksime kohe lennujaama prantslasi viima, kus passisime migni 50 mintsa. Aga me saime Ethienile põsemusi teha:)
Siis viskasime austerlased rongijaama ja hakkasime bussiga budapesti peal tuuri tegema. Siis pandi meid maha kangleaste väljakul, vaba aega oli mingi 1,5 tundi. Selle u 3 km raadiuses ei old ühtegi poodi ja mingi paar söögikohta. Ja süüa me ei jõudnudki. U. 20 mintsa enne aja lõppu leidsime mingi laada, kust saie veitsa suveniire.
Jaa kella 3 (kuigi pidime 4) viisime sakslased lennujaama ja läksime ise ka lennujaama. Tore, šopata ei saand, aga see eest saime 4+ tundi lennujaamas istuda. Leenil oli mingi sõbranna seal, kellega ta juttu ajas. Mina ja keidy sõime FINALLY ja istusime netis.
Check in-ist läksime Keidyga teistest varem läbi ja kuna tiksus juba ma ei tea mitmes ärkveloleku tund siis kui u 25 mintsa enne lendu ei old kedagi meie omadest veel läbi tuld, siis tekkis väike paanika ja helistasime neile.. selle kallal saime ka pärast veitsa võtta.
Lend oli äge
Helsingis passisime mingi tunni...lennuk oli nagu mingi ruhnu lennuk. Lend oli kiire, lennujaamas tehti veel viimaseid nalju, reaalselt kuni hetkeni, mil ma sealt uksest välja astusin külma eestisse.
Veits peale ühte magsin oma voodis.

Kuna bloger on hetkel nõme siis pilte ei  saa panna!

Lõputud naljas

Eile õhtul oli mingi jama wifiga ja ma ei saanud netti, ega blogima.

Aa..enne pildid minu toast, mis on siis külalistetuba

eks siis hakkan järjest meelde tuletama.


TEISIPÄEV!
Eilne hommik algas ringkäiguga nende koolipeal. Ming näitus (?) oli välja pandud...veeteemaline. Vaatasime pilte, kuulasime juttu ja vahepeal jälle naersime (feil on see, et ma ei mäleta enam neid nalju. Aga kui me enne nagu Keidyga arutlesime ja mõtlesime, et huvitav, mis piirini me neid nalju teha tohime võnii, et millal nagu muutub isklikuks, siis tänase seisuga piire ILMSELGELT ei eksisteeri).

(jap, neil on lift!!!!)

Peale seda tuvustati meile kooli raamatukogu, mis olevat mingi väga vana.

Vahepeal oli paus, sai süüa jälle. Ungarlased ainult söövad. Neil on koolis ka lõunal 3 käiku: supp, praad ja magustoit. IGA PÄEV! Ja nad on ikka nagu kilud.
Siis tegime keemiat. Katseid. Määrasime vees mingite ainete sisaldust. Sain enam-vähem tark olla vahepeal.

 Määrasime ammooniumi sisaldust vees.Vist  oli. Ja et kui ta jääb kollaseks siis ei ole seda vees. Ja ei oldki.

Peale seda ilmselt sõimegi ja siis läksime veepuhastusjaama. 7kohalise autoga, mis tegi u 5 tiiru, et kõik toodud saaks. Seal passisime, enne kui saime kuskile minna. Ja ma ei tea, mis värk oli, aga mul oli 2 ämblikut peas. Ei old tore. Veitsa aega aasiti selle kallal, siis leiti uus teema.

Meile räägiti seal mingit juttu, aga kuna seda oli nii halvasti kuulda ja nkn läks pool tõlkes prantsuse keelde kaduma, siis ma loobusin ja leidsin endale ungarlasest sõbra, kes suudab normaalselt inglise keelt rääkida ja minu aeg oligi sisustatud:)

Peale seda tuli see ''kauaoodatud'' ujumine. Väga hull ei oldki. Meile tehti mingi demonstratsioonsukeldumine ja räägiti sellest, aga again oli pool lost in translation. Loobusin. Üks bassein oli eriti sooja veega ja siis sai veel nagu välibasseini minna, selles soojas vees (ilmselgelt ei suuda ma enam normaalseid lauseid moodustada, aga see on veitsa arusaadav, kui ma kuulen päevas 5 keelt, millest kahte ma ei mõista ja 3 pean rääkima läbisegi).
Õhtune programm oli vaba. Läksime Flamingo pitsabaari sööma. Mingi eriti jube maisi ja herneste ja sibulatega pitsa oli. Aga kuna me saime aru, et liiga raske on neile selgeks teha, mida me sööme ja mida ei, ja et mis mida tähendab, siis laseme neil lihtsalt midagi võtta endale.
U.  siis kui me olime seal 20 mintsa olnud, marssisid sisse Saar ja Parašin ja veits hiljem ka kõik ülejäänud delegatsioonide õpetajad. et nagu feil oli. Sest peale meie olid sakslased ka veel seal ja õpilasi oli üldse kokku üsna palju.
Magustoiduks sõime šokolaadipannkooki. Ja nad ei lase meil millegi eest maksta. Tahavad koguaeg välja teha. See on veits halb. Sest mina ei taha, et nad mulle välja teevad ja mina ei taha neile välja teha, kui nad Eestisse tulevad, aga nad ei lase maksta...seda on neile võimatu selgeks teha.

Õhtul läksin suht kohe magama, sest netti ka ei saand ja uni oli tappev.


KOLMAPÄEV!

Algas vara. Äratus oli kell kuus, minu jaoks esimene 5.50.
Koolis vaatasime u. tund aega mingeid powerpointe ja me Keidyga tõsiselt võitlesime endaga, et mitte magama jääda.

Mingi enne kümmet millalgi, läksime linnapea vastuvõtule. Ta rääkis, et kui tore, et me seal oleme jamuudsiukestjama. Kõik maad andsid oma kingitused üle. Meil oli aint mingi kommikarp.

Nii rääkimist alustas mustas ülikonnas linnapea ungari keeles, tädi tõlkis saksa keelde ja hallis ülikonnas onu prantsuse keelde.

Nad tahtsid ka reiti teha

Edasi läksime linnamuuseumisse, kus olid mingid kaarikud, mida me vaadata ei viitsinud. Aga seal oli suur muruplats ja siis me Keidyga keerutasime ja siis saime mingeid rõngaid proovida puuokstesse visata (wow, ma sain 2 pihta isegi) ja siis kõndisime karkudel ja mingitel klotsidel (niisama for fun sai neid proovida seal).

Siuke mingi mäng oli

Täna oli ülisoe..ja päike niimoodi lõõmas ( ja vaadake, lund pole). Ja siis mõeldes Birksile, kes niiväga suve ootab tegime me talle tervitusvideo (õigemini 3) aga ma ei saa ühtegi täna üles panna, sest need Keidy digikas ja ta ei tahtnud oma mälukaarti mulle anda.

Siis sõitisme bussiga mingisse kohta, mis üritas soo olla, aga ei olnud. Tee peal räägiti õpetajate inside nalju ja üks ''nali'' mida ma elusees ei unusta, kuna ma tean, et mu kallis emme käib siin lugemas, siis ma just in case ei kirjuta seda (tervitan sind siinkohal!). See ol inagu naljakas, aga samas, et nagu DID YOU LIKE REALLY JUST SAID THAT? aa naljad hakkasid juba eile õhtul neil käest ära kiskuma (nagu mainitud enne, siis piire ei ole). Ma ei suuda mitte kunagi enam normaalselt nende tundides käia. 

Siis külastasime mingit hullult uhket kirikut. 

Siis oli mingi kohalik väike muuseumi moodi asjandus, aa ma ei mäleta sealt midagi, sest ma see ei old eriti põnev. Ja siis käisime strudlit söömas, mis on mingi õlipirukas, kas kartuli või ploomitäidisega.

Tagasi sõites bussis hakkasid ungarlased laulma, aga kõik 5 eestlast magasid tagapingil.

Siis jõudsime kooli tagasi ja üsna kohe läksime Keidyga poodi ja saime finally energiajooki...ohh, see oli hea. ja pina colada tic taci ka.

Pärast läksime 3 eestlast+meie 3 ungarlast sports baari istuma. Ja meil täiega klikkis täna. Ei old, et meie eestlased teeme oma nalja ja naerame ja nemad oma nalja ja naeravad, aga me naersime kõik koos ja nad said aru. Ahh...nad on nii armasad ja siis nad tahtsid eesti keelt õppida ja me õppisime ungari keelt, mis siis, et ma midagi ei mäleta.

Siis arutasime pikatl filme, ilusaid mehi ja kuulsaid bände (thank God for celebrities). Ja me avastasime, et meil nii sarnane maitse.

Mingi 8 jõudsime koju. Alexandra ema oli ostnud minu vanematele kinke: kohalikku alkot, šoksi ja siis pani veel mingid oma moosid ka juurde. See oli niii armas:)

Ja siis me vaatasime Alexandraga Twilighti :D Ja saame juba enam-vähem arusaadavalt suheldud.

Appi, ma olen mingi tund aega kirjutanud. Ilmselgelt mul ei ole elu!!

Homme jälle kell 6 äratus, nii, et tsau!

Esimene päev

Lubasin kõigile pikka ja põhjalikku postitust, mida eventually niikuinii keegi lugeda ei viitsi!

Hommik algas siis 6.30 (äge, et mul vaheaeg on). Sõin mingi ühe võileiva ja hakkasime sõitma Mateszalka poole (see 17aastane tsikk Alexandra ise sõitis). Keidy oma tsikiga (Tünde) oli seal juba. Kuna nendega on üsna raske suhelda st. et inglise keelt nad ei mõista eriti, aga naeratavad ja noogutavad ja siis see on üsna masendav, kuidas sa otsid kõige lihtsamaid sõnu, et neile midagi selgeks teha ja siis nad ikka naeratavad ja noogutavad ja tekib tunne nagu räägiks seinaga.

Aa ja terve nende kool on täis tibisid. Kõik on ilusad, ülipeenikesed ja käivad ülikõrgetel kontsadel ja üldiselt koridori iga nurga peal keegi ameleb kellegagi kuskil.

Siis kogunesime mingisse pisikesse klassi (nad ei võind meile isegi aulat orgunnida). Direktor ütles tere, ja siis tõlgiti saksa ja prantsuse keelde ( ja see õpetaja kes prantsuse keelde tõlkis tuleks lahti lasta, sest isegi mina räägin tast paremini). Meie grupis olid ungarlased, prantslane, eestlane ja sakslased. Töökeel oli saksa keel,segamini ungari keelega. Vahepeal tõlgiti mulle inglise keelde, siis ma töötlesin selle arusaadavaks ajus, ja tõlkisin siis prantsuse keelde. Ilmselt ei räägi ma reedeks enam ühtegi keelt normaalselt. Juba täna olid raskused.
Ja siis pandi meid gruppidesse ja pidime hakkama suuri veepiisakesi sinisest kartongist välja lõikama, mille peale kleepisime valgestpaberist väljalõigatud tähed.

 

See blond tüdruk on Alexandra, kelel juures elan mina

Siis me tegime neid, sõime ja Parašini ja Saare põhinali oli Keidy söömine. Appi, ma pole vist ammu niipalju naernud, kui nende kahe päeva peale kokku. No chemistry or English lesson will never be the same!    

 Keskel on siis Keidy... need piisad ei olnud küll selle jaoks mõeldud aga noh..okei

Ma ei tea, mis see Keidy jälle tegi, et ta otu oli...Ilmselt tahtis süüa

Siis käisime suurt sööki söömas.Mingi supp ja magustoiduks olid mingid naljakad Ungari asjad, mis maitsesid isegi üsna normaalselt.. Siuke taigen vms mille sees oli kohupiim, hästi naljaka konsistentsiga.

Ja peale seda tegime endale sinistest prügikottidest kostüümid ja läksime linnapeale kõndima, et jõuda jõe äärde ja seal 4km siis ''protestida''. Esimene peatus oli mingi linnapea maja ees vist...ja siis ta tuli ütles meile tere.

 Meie plakat,

Ma loodan, et see pilt kommentaare ei vaja, aga suund on vasakule.

Üritasin tark olla, kirjutades Keidy ''kostüümile'', et CO2 on halb ja tapab kalu. Aga ma panin pange, kuigi oa-d on õigesti, ja siis Saar ütles mulle, et ja ei on küll ,et sa suutsid ära põhjendada oma vastuse väga tubli, õige. Aga ma arvan, et see oli rohkem selle pärast, et ma äkki ta kartis, et ma hakkan nutma, kui ta ütleb, et see oli complete crap.

Protestime linnapea ees.

Sealt üritas eesti keeles kokku tulla, et vesi on elu

Vasakul Alexandra, paremal Tünde

See oli see ''jõgi'' mille kõrval me protestisime. Kraszna vist oli.

Te võite arvata, kui rõve nali tuli sildist ''relax vibro'' . And BTW by teachers.OFC

See on see kool kus me oma asju teeme.

Piltidega vist suht ühel pool. Peale protesti puhkasime seal sihtkohas veits ja siis saime bussiga tagasi. Ahh..see oli hea. Siis need ungarlased näitasid meile veits linna ja siis läksime mingisse sportsbaari istuma, sest õhtusöögini oli tund aega. Õhtusöögiks oli friikad, mingi kana juustuga ja mingi rõve maisi-herne mix. Magustoit oli mingi pannkook šokolaadiga ja kohupiima täidisega. See oli see õhtu, kus me oleks pidand oma veelaulu laulma, aga mina ja Keidy ei ole erilised laululapsed ja ei tahtnud seda väga, õnneks pääsesime ka. 

Terve söögiaja jooksul käisid üle laua naljad, et aa Keidy mine jookse süüa võtma jms. Ma olin enamus ajast kõht kõveras kuskil.

Mingi kaheksaks jõudsime koju. Jagasin kingid ära ja käisin pesus. Nad reaalselt läksid mingi kell 9 magama. Nagu wtf...ja mina olen mingi 2 tundi jutti arvutis istunud.

Me oleme nii palju ouni saanud saarelt ja parašinilt, et me vajaks midagi kompromiteerivat nende vastu kasutamiseks, kui kunagi tundides peaks nt mõni hinde küsimus olema vms.

Veitsa nagu imelik on ses suhtes, et nagu olla õpetajatega nii em..familiaarne? (kui käivad naljad, et miks me keidyga endale meest ei leia, või kui parašin aitab keidyl ristsõna lahendada vms) aga samas imelik oleks kutsuda neid õpetajaks või ma ei tea... et jmh..

Minu kaameras minust pilte pole, need on Leenil ja keidyl nii, et sorry, hetkel ei saa endast panna.

Ja mu kaameral on midagi viga.. ta teeb mingit imeliku asja vahepeal, et ei tee pilti ja kui ma vajutan nuppu sis ta aint teep põlks aga pilti ei tee, ja siis ta aint plõksib. See ei ole naljakas kusjuures. Enne ma arvasin, et külmast, kui ta eestis nii tegi, aga kammoon, siin on nii soe.. pm meie suvi. Et jh, vb on patakates viga?Loodan, et sellega saab kõik korda.

Aga ma ei suuda enam normaalselt kirjutada, nii et pakaa!