Nii uskumatuna kui see ka ei kõla, on ka minul nüüd kool alanud.
Esimene nädal on möödunud, ning otseselt väga palju isegi ei toimunud. Pigem oli ikka nagu väike sissejuhatus ja tutvustus ainetesse, aga kiiresti sai selgeks, et tõesti see iseseisva töö hulk, mida meilt oodatakse on päris massiivne. Põhiliselt lugemine, mida sa küll otseselt ei pea tegema, keegi ei kontrolli (aga noh see polegi ülikooli mõte) aga samas on see megavajalik ja teeb edasipidi elu lihtsamaks + suurendab üldist intelligentsi.
Ma vist ei olegi kirjutanud, mida ma siis see aasta/semester õpin.
Sellel semestril on jälle 4 ainet, igaüks annab 15 punkti, 60 on kokku vaja semestris.
1. Prantsuse keel (endiselt ikka, kuna kraad ju ka poolenisti prantsuse keel)
2. Prantsuse kultuur ja kirjandus, see semester siis teemaga indiviid ja rahvus ehk siis käistleme selleteemalisi kirjandust ja filme.
3. Rahvusvaheliste suhete teooriad (ja kursusejuhendaja on lihtsalt üliäge, ta andis eelmine aasta ka paar loengut, aga ta on lihtsalt nii tsill. Itaallanne, ilma selle tobeda aktsendita. Aga seletab kõike väga näitlikult ja toob näited a la, 'mõtle, kui ma homme ärkan üles ja itaaliat enam ei ole olemas'. Okei see pole parim näide, aga believe me, ta on äge)
4. Poliitilised ideoloogia (oli ka aeg. Suht geniaalne muidugi, et seda õpetatakse pärast esimest kursust, kus sa kasutad kõiki neid termineid ja räägid nendest ideoloogiatest aga päris täpselt ei ole veel õppinud mis nad on. Ühesõnaga tundub päris hea kursus, aga samas on 1 loeng alles olnud, aga teema on hea vähemalt).
Järgmisel semestril on ka prantsuse keel, siis oli valik prantsuse kirjanduse ja kultuuri või prantsuse keele lingvistika vahel, millest ma just väga vaimustuses ei ole, aga hetkel on mul MyAberdeenis ikkagi lingvistika kursus kirjas, aga see saab ilmselt ära vahetatud. Siis on demokraatia kursus ja rahvusvaheline majandus vms (pmst käib ikkagi rahvusvaheliste suhete alla).
Tunniplaan on selline nii ja naa. Peaaegu oleks kõik oma tunnid esmaspäeva ja teisipäeva peale ära jagada, aga kuna prantsuse keel on alati nädala peale laial jaotatud, siis ei õnnestunud. Pmst on esmasp 3 tundi kella 1-5, vahepeal paus. Teisipäeval on 11-17 kuus tundi ehk siis kõige mahukam päev. Siis on vaheldumisi prantsuse keele video kursus ja lugemistund, üks on ülenädala kolmapäeviti ja teine ülenädala neljapäeviti ehk sõltuvalt nädalast on 1 tund kolmapäeval ja 1/2 tundi neljapäeval, kuna kultuuri ja kirjanduse tutorial ka neljapäeval. Nii, et tegelikult ei ole ma koolis üldse nii palju, aga see on jälle teistpidi hirmus, kuna mida vähem sul kontakttunde on, seda rohkem on sul endal teha.
Olen üritanud siis see nädal tubli olla ja kohe koduse tööga järje peale saada, et rutiin kätte saada. Täna olin pool päeva raamatukogus ja lõpetasin rahvusvaheliste suhete lugemist ja tegin prantsa harjutusi. Ma ju inglise keeles nii kohutavalt aeglane lugeja ja teen alati üleliigselt märkmeid ehk pool aega läheb ümberkirjutamisele (nerd, i know) aga in my defence on see ikkagi akadeemiline ja teoreetiline tekst, mis ei ole väga kerge. Ja siis tegin prantsat ka veidi.
Muu elu on suht vaikne. Kolmapäeval olin tööl, reedel ka ja kuna ma tegin ühe tsikiga vahetust, siis olin laupäeval ka hommikuses vahetuses. Ulme päev, jäin isegi pärast kauemaks kuna kell 3 päeval oli veel u 20 check-outi vaja süsteemis teha (vihjeks nii palju, et tavaliselt kella 12 või max kella 1 peaks olema 0). Õhtul sai veidi väljas käidud. Ja noh täna siis nagu mainitud sai raamatukogus nerditud.
Muidu tundub, et teine aasta on küll juba samm üles ja veidi raskem, aga samas on nagu suhtumine kuidagi teistsugune. Pmst kõige selgem näide on mul prantsa kultuurist ja kirjandusest, kus eelmine aasta ikkagi eeldati, et sa teed ja loed kõike (okei, ei olnud ka väga palju suuri teoseid ega raamatuid) ja oskad kõike viimse sügavuseni tõlgendada. Ma kerin natuke ajas tagasi, et seda juttu paremini üritada seletada. Suve alguses saatis selleaastane kursusejuhataja lugemise selleks semestriks, et me saaks seda suvel teha, kui tahtmist. Ma olen peaaegu 2 suutnud ära lugeda, 1raamat on veel, mis on 600lk (prantsuse keeles). Suht põdesin, et kuidas ma selle läbi suudan/jõuan lugeda, aga tunnis öeldi, et pmst keegi ei oota, et te terve raamatu läbi loeksite (kui muidugi ei taha, mis on äärmiselt soositav) ja esseedeks ja tõlgendamisteks on sada kõrvalmaterjali, mis teeb osalt elu lihtsamaks, teisalt raskemaks. Tundub u, nagu esimesel aastal oleks olnud selline väike test umbes, et kas ikka saate hakkama ja teisel aastal oled ennast juba veidi tõestanud või nii.
Aga muidu on päris hea tagasi olla ja veel parem meel, et teisele aasatale jõdsin. Enne siia tulemist oli mul paanika, et esimesest aastast ma kaugemale ei jõua, aga jamh, õnneks ei läinud nii :D
votnii, hetkeks vist kõik. Peaks veel lugema veits ja varsti tuttu kah.
Olge tublid!
