Hei,

Nädalake jälle möödas. Nüüd on juba selline tunne, et nädalad hakkavad lendama vaikselt. Nagu ma piltide juures mainisin siis eelmine pühapäev käisime kõiki neid ajaloolisi hooneid vaatamas. See oli väga lahe, et saime ka turiste mängida ja jälle uusi inimesi kohata.

Esmaspäeval oli üks tund ja siis üritasime jälle oma kursuseid korda saada. Ausalt mu kursused ja tunniplaan on muutnud mingi 5 korda, ja nende kahe nädala jooksul olen ma käinud lugematus hulgas loengutes, mida ma ei saa/tohi võtta ikkagi. Ja siis kui arvad, et saad asjad paika lähed järgmisesse, kus õpetaja (tõlkimise tund ja rohkem mingi bimbo kui õpetaja) teatab, et see kursus on ilmselt liiga raske teie jaoks ja siis ei anna materjale ja teeb kõik, et sa terve tunni lolli näoga istuksid ja midagi aru ei saaks. Oeh, aga samas on ka väga toredaid õpetajaid.

Kolmapäeval käisime kohalikku Zumbat üle kaemas, kuna esimesed tunnid on tasuta. Rahvast oli vähe, aga üle nelja kuu esimest korda trenni tegemiseks oli see normaalne, kuigi muidu mulle ikka meeldib kõvasti intensiivsem trenn. Ehk siis ongi plaan ikka mingit püsivat aktiivset tegevust leida siin kuskil.

Neljapäeval oli vaba päev, aga et mitte tervet päeva toas istuda tegime Sarah’ga ühe pika pika jalutusringi, et näha mis siin ka on ja et natuke liigutada. Pärast käisime linnas ka veel. Ja õhtu veetsin oma tänaste tundide jaoks tõlkeid tehes.

See oli ka omette nali. Nimelt on meil kaks tõlkimist, prantsuse keelest inglise keeled ja inglise keelest prantsuse keelde. Parim oli muidugi see, kui õpetaja (pesueht prantslane) tuli meie inglise keelseid tekste parandama, ja leidis, et ikka see ei kõla hästi ja too on ikka imelik ja kas ikka öeldakse nii (ja kõik need laused olid tegelikult täiesti õiged!!!). Ja mitte ainult mulle vaid ka inimesele, kellele on inglise keel emakeeleks. Khmm…okei prantsuse keelde tõlkides võtan ma vastu igasuguse kriitika, aga sorry ma arvan, et mu inglise keel on piisavalt hea, et ma suudan lihtlauseid kokku panna!!!

Järgmise tõlketunni (prantsuse keelde) õpetaja ilmselt arvab, et me oleme täielikud juhmardid (meie erasmused siis), kuna me olime ette valmistanud järgmise nädala teksti ja ei saanud pool ajast aru, mis toimub :D

Täna oli esimest korda ka poliitiliste institutsioonide loeng.  Ja see on see koht, kus ma näen 

prantslaste süsteemis suuri suuri auke. Ses suhtes, et enamus sellest loengust oli sissejuhatus sellesse, mida mina juba teinud olen. Probleem nr 1 – loeng on kaks tundi pikk, ja loengupidaja RÄÄGIB seda infot terve see aeg ilma ühegi märkmeta tahvlile või jumal hoia, et keegi siin powerpointe või muidu visuaalseid abimehi kasutaks. Probleem nr 2 – eriti kui see mula tuleb 2 tundi prantsuse keeles ja siis sa ürita endale sellest märkmeid teha. Selleks ajaks, kui sa oled suutnud selle info registreerida, normaalseks lauseks kokku panna ja üles kirjutada, on ta juba 10 järgmist lauset öelnud, nii et pool infot on kaduma läinud ja see lause, mille sa arvasid, et sa lõpuks saad paberile, on ka juba meelest läinud. Probleem nr 3 – loengulindistusi  ei panda internetti üles, sest siis ei tuleks keegi loengusse. Okei see on ka esimese aasta kursus. Natuke imelik oli küll kuulata tema sissejuhatust, et loengutes ikka peab käima ja õppima peab, mis oli mõeldud teismelistele, kes on värskelt ülikooli astunud ja arvavad, et kõik on ilus ja tore ja roosiline. Aga kui sa oled juba teoreetiliselt oma kolmandal aastal, ja võtad oma õpinguid juba tõsiselt, siis on veidi naljakas seda kuulda.  Aga jah, prantsuse teismeliste jaoks tundub see kogu asi ühe suure naljana siin. Loengutes ei pea käima,  jan noh kui terve semestri jooksul ei pea tegema absoluutselt tööd peale semestri lõpus lihtsalt eksamist läbisaamise siis  ei ole ju hullu midagi !!! Nädala sees tuleb väljas käia ja lolli mängida nii palju kui võimalik, sest nädalavahetuseks tuleb koju emme-issi juurde minna pesu pesema ja kõhtu täis sööma. Ausalt mullje jääb küll selline et tundides nad ei käi, tööl ega midagi muidugi ka mitte, lihtsalt lasevad lulli. Loengutes ei kuulata ja mulisetakse nii, et keegi teine ka ei kuule !! Olge head, säästke kõigile aega, raha ja  mõttetut sebimist, kui see kõik üks nii suur nali on. Las need, kes tegelt ka tahavad siin olla, saavad siis õppida. Oeh..

Tulen tagasi tänase loengu juurde. Ja kuna see kiskus ikka väga poliitiliseks, mis on minu ainu ju koolis siis ajas mind veits marru see.  Loengupidaja oli tore, aga kogu info söödetakse sulle ette. Asjad mis on nii olulised tõmmatakse kuskilt lambist välja, et oi näed see oli ka sellega seotud. Lugemist ei ole (HALLOOO, iga sotsiaalteaduse puhul on oluline lugeda erinevate autorite seisukohti, et neid võrrelda ja osata kriitiliselt teksti analüüsida), kõik alternatiivsed teooriad laotakse sulle ette, ühest seisukohast. Eksam on VALIKVASTUSTEGA. Okei, mitte, et ma väga tahaks kirjutada eksamil prantsuse keelseid esseesid, aga no sorry, mida see annab sulle? Ja see on ka selle peale, et kui palju sa loengust meelde jätsid, mitte kui palju sa reaalselt tead.  Selle nädala jooksul on küll tekkinud arusaam, et prantsuse ülikooli kraad on kaheldava väärtusega ja õpetamismeetodid on ikka Suurbritannias väga tasemel.  Aga selles suhtes, et ma tean, et ma lähen tagasi ja ma saan ikkagi normaalse hariduse, kus mulle ei söödeta ainult tuima infot ette, vaid reaalselt utsitatakse iseseisvalt mõtlema (mida ma siin pole veel ühegi kursuse puhul näinud).

Oeh, sain kaelast ära. Mind ajas see ikka nii närvi, sest nii ei saa õpetada poliitikat.

Pärast loenguid käisime poes. Ostsin endale uue ja oi kui ilusa ja mõnusa nahktagi ja ka veekeetja!!! JEEI, nüüd saan teed ja kohvi teha ja üleüldse nagu normaalne inimene elada.

Ja homme on jälle laupäev ehk turupäev. Selles osas oleme endale küll juba meeldivalt prantslasliku kombe harjutanud :) 

Päikest, 

Kätlin 

Pildikesi

Kuna mul on hetkel internet, siis laon kohe hunniku pilte üles ja pärast kirjutan juurde ka :)

Eelmine pühapäev oli Teise Maailmasõja mälestuspäev ja seetõttu sai kõikidesse ajaloolistesse hoonetesse siin sisse nii et käisime päev otsa ringi. Parlamendis, raekojas, ooperis, kirikutes jne.

 Parlament

 Ülikool (siin on nii palju rahvast, see on täiesti õudne)

Peale turulkäimist oli mu külmik meeldivalt puuvilju täis :) 

Vot nii, aga nüüd tuleb tundi minna jälle!

Organiseerimatus prantslaste moodi

Heihopsti,

Nii on juba rohkem minu moodi, et kord nädalas kirjutada, aga parem ikka kui mitte kunagi :D

Üritan nädala kiirelt kokku võtta ja siis niisama vinguda.

Ma väga ei mäletagi, mis esmaspäeval toimus, ilmselt väga mitte midagi, kuna ühtegi tundi mul veel ei olnud. Õhtul pidi olema erasmuse üritus ühes Iiri pubis. Läksime küll sinna, kuid ühtsest erasmuse üritusest oli asi kaugel, aga saime oma vahel juttu rääkida ja päris lõbus oli ikkagi.

Teisipäeval oli ka mu esimene tund, milleks oli Introduction a la communication Francaise, ehk siis sissejuhatus kommunikatsiooni (vist?). Õpetaja oli hästi tore, kuigi päris hästi veel ei saanud aru, milles see kursus seisneb. Siis tõmblesin niisama natuke kodu ja raamatukogu vahet, et üritada korrata, kuna õhtul oli meil keelekursuste jaoks tasemetest. Me kõik arvasime, et see on nagu tavaline grammatikatest, et täida lüngad, kuid tegelikult oli hoopis kolm kirjutamisülesannet, mis oli eriti halb, kuna mul on kogu sõnavara meelest läinud.

Peale seda läksime kambaga jälle ühte Crépérie’sse, sest masenduse leevendamiseks oli muidugi vaja jälle kalli raha eest pannkooke minna sööma.  Õnneks on menüüs ka alati valikus odavad magusad pannkoogid (ja noh, mitte et pidev pannkookide söömine üheski mõttes väga hea oleks), mille mina võtsin. Tegelikult on nii, et kohalik eripära on galette  mis on tatrajahust tehtud pannkook, millega tehakse siis soolaseid pannkooke. Hästi populaarsed on galette’d munaga näiteks (nii et praemuna on pannkoogi keskel). Aga koht ise oli päris ilus, aga koju jõudes olin küll nii läbi omadega.

Kolmapäeva hommikul võtsin ette pesupesemise, mis ei olnudki nii õudne kui kartsin.  Masinaid küll väga palju pole sellise suure koha kohta, ent kõik masinad on väga uued ja mahutavad kohutavalt palju. Ja isegi kuivati teeb riided täiesti kuivaks (see on üks koht, kus prantsusmaa saab punkti, kuna abedeenis kuivatid ei töötanud normaalselt ja ma pidin oma riideid ikka oma toas pärast kuivatama).

Siis keskpäevast oli mul vene keele tund, mida ma plaanisin vabakuulajana võtta. Isegi minu algelise vene keele jaoks oli see natuke LIIGA algeline. Me õppisime tähestikku ja minu nimi on, kuidas läheb jne.  Siiski oli hea tunne teada, et seda kõike ma küll oskan :D Peale seda jooksin järgmisesse tundi , mis oli traduction generale anglais, ehk siis tõlkimine inglise keelde. See oli nii kohutavalt igav ja väsitav, aga nagu hiljem selgus siis seda kursust me võtta ei saagi. (aa ja mõlemad tunnid olid 2 tundi pikad). Aa ja pesu pestes kohtusin ka ühe soome tüdruku ja ameerika poisiga, nii et veel tuttavaid :)

Eile ehk siis neljapäeval otsustasin peale oma ühte tundi oma asjad korda ajada, ja oma paberid allkirjastatud saada. Ehk siis üks ja ainuke tund mis mul oli,oli Politique economique ehk poliitiline majandus. Pmst sama kursus, mida ma eelmine aasta ka tegin Aberdeenis, aga mõtlesin, et oleks tore võtta seda kursust, et näha, mis nurga all siin seda õpetatakse, ning kui on sama, siis oleks lihtsalt läbi saanud.  Oh ei. See oli masendav. Väike palav klassiruum, kus ei olnud raasugi õhku,  õpetaja istus ja pobises oma nina all samal ajal kui terve klass jutustas, nii et ma ei kuulnud midagi. Aga õpetajal oli savi, et keegi teda ei kuulanud ja vait ei jäänud, ta ikka dikteeris truult sõnaraamatust seletusi maha.  Igav ja mõttettu ja aru ei saanud ka midagi ehk siis seda ma siiski võtma ei hakka.  Peale kahte tundi seda piina läksin rahvusvaheliste suhete osakonda, et asjad sotti saada. Seal oli ka jama, kõigepealt ei sobinud mu lepingud neile allkirjastamiseks, siis tuli välja, et mingeid loenguid ma ikkagi võtta ei saa/tohi. Okei, sain seal asjad korda, läksin siis järgmisesse kohta, et lõpuks oma allkiri kätte saada. Tädi oli hästi tore ja britt, rääkisime inglise keeles ja ta isegi kiitis mu šoti aktsenti. Sain tema käest siis teada, et ühte kursust ma jälle võtta ei saa, aga sain ka allkirja kätte ühtlasi. Siis tulin koju kogu sellest jamast puhkama, et mida kõike ma võtta ei saa. Õhtul istusime Sarahdega (neid on kaks) ja üritasime oma elust siin ülikoolis sotti saada.

Täna vedasin suure vaevaga ennast pool kaheksa voodist välja vene keele tundi, ainult selleks, et jälle teada saada, et oi erasmuse õpilased ei saa võtta vene keelt. Pean ütlema, et see oli küll viimane piisk. Mida kuradit ma siis üldse võtta saan/tohin, et oma ainepunktid kokku saada ???? Ausalt, igasugune organiseerimine on siin ülikoolis küll 0 !!

Peale seda oli 2 tõlkimise tundi, mis tunduvad suht asjalikud, eriti kuna järgmine aasta on prantsuse keele põhitegevus tõlkimine. Siis tulin koju kähku lõunat sööma, et tunnikese pärast järgmisesse loengusse minna. Aga seda ei toimunud, aga õigus ma unustan pidevalt, et kogu suhtlus siin koolis toimub teadetetahvlitele märkemete panemise kaudu ( ja kui sul on mitu erinevat maja siis sa kindlasti käid kõik need tahvlid läbi, et teada saada, kas su tund toimub või mitte !!)

Aga siis tulin koju ja üritasin väikest pärastlõunast uinakut teha, kuna ma olin niii väss, aga sellegipoolest magama ei jäänud. Siis molutasingi niisama, käisin poes ja siis istusime Sarahdega ja tegime kooki.

Haha, lühike kokkuvõte jah :D Homme lähme siis turule ja kinno ning pühapäeval on mingi päev, mille puhul saab kõikidesse linna ajaloolistesse hoonetesse tasuta sisse ehk siis lähme seda uudistama.

Üldiselt läheb hästi, kui välja arvata kogu see suur segadus kursustega, aga selle peaks loodetavasti järgmise nädala jooksul korda saama.

Ma nüüd üritan telefonist mõningaid pilte ka veel leida ja siis lõpetan ka :)

(okei pildid ei lae ära ja mul on uni, nii et mõni teine päev :) )

Hääd ööd!!

Le Marché de Lices

Eile hommikul saime lõpuks oma õpilaskaardid kätte, peale nädalaajast ootamist. Kui Aberdeenis on mu õpilaskaart tugevast plastikust, kiibi ja ribakoodiga, siis see mis me siin saime oli täielik käsitööprojekt ehk siis põhimõtteliselt tuli kaart ise kokku kleepida.

Siis sõitsime IKEAsse. Minul otseselt midagi vaja ei olnud, aga vaatasin ringi ja soetasin endale väikese vaiba vannitoa ukse  ette ja padja. Tegime ka väikese seikluse Coras ja täiendasime oma söögivarusid.

Tagasitulles käisime siis tunniplaane vataamas, et teada saada, millal ja kus meie loengud on. See oli ka paras segadus, kuna seal oli mitmeid erinevaid gruppe siis ei saanud me mõhkugi aru, et millisesse meie siis minema peame. Käisime siis ühes ja teises kontoris ja lõpuks saime rahvusvaheliste suhete osakonnast vastuse, et ühelegi kursusele registreerima ei pea, lihtsalt ilmuge kohale ja siis Oktoobris kui meil on kohtumised määratud, alles siis anname oma lõpliku kursuste nimekirja. Aga et senikaua käige või ärge käige seal kus tahate.  Normaalne. Me oleme ikka harjunud, et sa ikka registreerid ennast kursusele enne kui sa kuskile kohale ronid.

Siis käisime linnas raamatuturul. Seal on kõikvõimalikke klassikuid müügil väga odava raha eest, ma hetkel ei ostnud veel midagi, aga kindlasti tahan midagi endale sealt osta.

Õhtul tsillisime niisama ja üritasime oma tunniplaanist sotti saada ja paika panda, kus ja millal olema peab.

Samuti suutsin ma eile poole päeva pealt tõbiseks jääda, aga sellegipoolest vedasin ennast hommikul seda metsikut turgu üle kaema. Ja no tõesti on suur. Ma väga palju ei räägigi sellest, panen pilte rohkem, sest sõnadega ei saa sellele küll õigust teha. Mina soetasin endale juustu, õunu ja kohumpiimakreemilaadset asja. Aga põhimõtteliselt on seal kõike : juur- ja puuvilju, moose, juustu, liha, kala, pastat, kooke, komme, sööke jne. Järgmiseks nädalaks on plaan ostunimekiri valmis mõelda, et siis saaks keskenduda, sellele, mida vaja.

Ülejäänud pika päeva olen lihtsalt toas logelenud, kuna olen endiselt tõbine. 

 Raamtuturg

 Minu roosa vaibake :)

À Bientot!