Osad juba on siit-sealt lugeda saanud mu 'põnevaid' sellenädalasi juhtumisi.
Nimelt oli mul kaks esseed vaja see nädal esitada + teisipäeval oli prantsuse keele massive grammatika test.
Sotsioloogia essee nalja olete juba lugenud, see oli valmis ja tehtud ja esmaspäeval esitasin ilusti ära. Prantsa esseega alustasin eelmine reede raamatukogus, saatsin endale meilile ja laupäeval jätkasin kodus. Kirjutasin u 600 sõna ja olin happy.
Pühapäeval olin 11-18.30 tööl ja esmasp õppisin prantsat nii et vahepeal ei tegelenud esseega üldse ja siis teisipäeval hakkasin edasi tegema. Ja ei leidnud mitte kuskilt seda 600 sõna, no tee mis tahad, ei ole. Ma ei tea, kas ma ise olin nii loll ja ei salvestanud ära või arvuti oli loll. Ma tavaliselt ei sulge ühtegi asja ilma salvestamata, ta isegi ei lase sul ühtegi asja sulgeda ilma salvestamata. Igatahes, hakkasin uuesti pihta. Kirjutasin nullist 900+ sõna, salvestasin ära, salvestasin kolm koopiat arvutisse. Plaanisin kolmapäev ära lõpetada. Kolmapäeva hommikul panin arvuti tööle ja ei arvuti ei läinud tööle. Tee mis tahad, on ühes kohas kinni ja ei lähe tööle. No kerge paanika oli, et no ei ole olemas, et ma pean oma esseed kolmandat korda uuesti alustama (natuke rohkem kui 24h aega).
Veel nõmedam oli see, et kuna ma olen kursuse esindaja prantsa kultuuris ja kirjanduses siis pidin minema koosolekule õppejõududega, et anda tagasisidet kursuse poolt, mis on hästi, mis halvasti. Me olime enne teinud ühe online küsitluse ka, seega mul oli seda vaja ka veel printida, ühesõnaga jooksmist oli palju ja stress oli laes.
Aaa ja siis arvuti kokkupakkimine oli ka iseenesest huvitav kogemus. Mul ekraani hing juba mingi 2 kuud lahti, ehk ma pole seda sellest ajast peale liigutanud eriti. Ja nüüd oli vaja see kokku panna. Oikurja, ma kartsin, et iga hetk see juhe, mis ekraani toidab, läheb katki. Päris kokku panna ei julgenudki, panin raamatuid vahele ja jätsin poolpilukile ja surusin kotti. IT keskusest koolis ei saanud mingit abi, seega jäi läpakas Andrew'le parandada seni kuni ma seal koosolekul olin. Aga see oli viimane piisk karikasse, uue läpaka ost oli ammu mõttes olnud, sest see parandamine ei oleks rahaliselt ära tasunud, pmst sama mis uus läpakas. Ja siis kolmapäev tellisingi kohe uue läpaka ära ja nüüd olen lilla Aceri omanik. Ülinõme, et lilla oli £60 odavam kui sinine, aga õnneks see lilla päris kena. Aga samas on mu HP ikkagi tubli olnud. Me oleme koos olnud 5aastat ja ta on ilusti vastu pidanud. Ma pole näinud ühtegi läpakat pelae tema, millel oleks pult ja 2 auku kõrvaklappidele. Oeh jah, kurb on, ja alguses ei tahtnud seda üldse teha. Aga kui vana arvuti neljapäeva hommikul üldse ainult pool pilti ekraanile ette võttis, oli selge, et otsus oli õige.
Neljapäeval siis esitasin oma essee lõpuks ära ja nüüd on kaks esseed peale vaheagea vaja veel esitada. Eile käisin üle saja aasta jõuksis ka, kõhulihased nii mõnusalt haiged.
Täna käisime Beckyga linnapeal, soetasin endale saapad, kuna mu ainukesed käidavad hektel lasevad ka vet läbi ja meie vihmase Aberdeeni ilma juures tähendab see seda, et mu jalad 24/7 ligunevad, mis ei ole just eriti tore.
Mis siis veel, eelmine reede käisim Becky sünnipäeva tähistamas, istusime natuke Wetherspoonsis.
Aaaaa ja üks asi, mis veel mu nädala eriti 'toredaks' tegi, on see, et ma avastasin, et üks mu tarkusehamamstest otsustas tulema hakata. Alguses oli lihtsalt valus suunurk ja igeme pealt, mõtlesin, et olen vist niisama katki teinud, aga ei, vaatasin peeglist ja tarkusehamams on isegi näha natuke. Ma suht paanitsesin, sest kartsin, et appi selle peab nüüd ja kohe välja lõikama. Panin ennast neljap hambaarstile kirja, tal oli 15 mintsa aega tegi kiire checki, ütles et kasvab viltu jaa, aga et et ta võib aastaid niimoodi olla ja mitte kasvada või siis hakkab teisi hambaid nühkima ja tekitab põletiku. Mina ise kartsin kõige rohkem, et ta võib ülejäänud hambarivi sassi lüüa, arst küll väitis, et see ei saa juhtuda, aga internet ütleb et saab ehk siis peab ju tõsi olema :D (okei see tglt tundub loogiline ka, et saab, ma päris kõike ka ei usu, mis internet ütleb). Ühesõnaga ei teinud ta hetkel midagi, kuna ta otseselt ei valuta, lihtsalt ebamugav on. Järgmine kord teeb röntgeni ja puhastuse. Ja selle kõige hind pole pooltk seda, mis ta eestis oleks, nii et see on päris äge.
Vot ja seda blogi kirjutades tegin oma elu esimese kanasupi valmis ja õppimiseni üllatus-üllatus pole muidugi jõudnud. Homme ka päev, tuleb siis rohkem teha.
Aga olge tublid siis:)
Tsau
Nimelt oli mul kaks esseed vaja see nädal esitada + teisipäeval oli prantsuse keele massive grammatika test.
Sotsioloogia essee nalja olete juba lugenud, see oli valmis ja tehtud ja esmaspäeval esitasin ilusti ära. Prantsa esseega alustasin eelmine reede raamatukogus, saatsin endale meilile ja laupäeval jätkasin kodus. Kirjutasin u 600 sõna ja olin happy.
Pühapäeval olin 11-18.30 tööl ja esmasp õppisin prantsat nii et vahepeal ei tegelenud esseega üldse ja siis teisipäeval hakkasin edasi tegema. Ja ei leidnud mitte kuskilt seda 600 sõna, no tee mis tahad, ei ole. Ma ei tea, kas ma ise olin nii loll ja ei salvestanud ära või arvuti oli loll. Ma tavaliselt ei sulge ühtegi asja ilma salvestamata, ta isegi ei lase sul ühtegi asja sulgeda ilma salvestamata. Igatahes, hakkasin uuesti pihta. Kirjutasin nullist 900+ sõna, salvestasin ära, salvestasin kolm koopiat arvutisse. Plaanisin kolmapäev ära lõpetada. Kolmapäeva hommikul panin arvuti tööle ja ei arvuti ei läinud tööle. Tee mis tahad, on ühes kohas kinni ja ei lähe tööle. No kerge paanika oli, et no ei ole olemas, et ma pean oma esseed kolmandat korda uuesti alustama (natuke rohkem kui 24h aega).
Veel nõmedam oli see, et kuna ma olen kursuse esindaja prantsa kultuuris ja kirjanduses siis pidin minema koosolekule õppejõududega, et anda tagasisidet kursuse poolt, mis on hästi, mis halvasti. Me olime enne teinud ühe online küsitluse ka, seega mul oli seda vaja ka veel printida, ühesõnaga jooksmist oli palju ja stress oli laes.
Aaa ja siis arvuti kokkupakkimine oli ka iseenesest huvitav kogemus. Mul ekraani hing juba mingi 2 kuud lahti, ehk ma pole seda sellest ajast peale liigutanud eriti. Ja nüüd oli vaja see kokku panna. Oikurja, ma kartsin, et iga hetk see juhe, mis ekraani toidab, läheb katki. Päris kokku panna ei julgenudki, panin raamatuid vahele ja jätsin poolpilukile ja surusin kotti. IT keskusest koolis ei saanud mingit abi, seega jäi läpakas Andrew'le parandada seni kuni ma seal koosolekul olin. Aga see oli viimane piisk karikasse, uue läpaka ost oli ammu mõttes olnud, sest see parandamine ei oleks rahaliselt ära tasunud, pmst sama mis uus läpakas. Ja siis kolmapäev tellisingi kohe uue läpaka ära ja nüüd olen lilla Aceri omanik. Ülinõme, et lilla oli £60 odavam kui sinine, aga õnneks see lilla päris kena. Aga samas on mu HP ikkagi tubli olnud. Me oleme koos olnud 5aastat ja ta on ilusti vastu pidanud. Ma pole näinud ühtegi läpakat pelae tema, millel oleks pult ja 2 auku kõrvaklappidele. Oeh jah, kurb on, ja alguses ei tahtnud seda üldse teha. Aga kui vana arvuti neljapäeva hommikul üldse ainult pool pilti ekraanile ette võttis, oli selge, et otsus oli õige.
Neljapäeval siis esitasin oma essee lõpuks ära ja nüüd on kaks esseed peale vaheagea vaja veel esitada. Eile käisin üle saja aasta jõuksis ka, kõhulihased nii mõnusalt haiged.
Täna käisime Beckyga linnapeal, soetasin endale saapad, kuna mu ainukesed käidavad hektel lasevad ka vet läbi ja meie vihmase Aberdeeni ilma juures tähendab see seda, et mu jalad 24/7 ligunevad, mis ei ole just eriti tore.
Mis siis veel, eelmine reede käisim Becky sünnipäeva tähistamas, istusime natuke Wetherspoonsis.
Aaaaa ja üks asi, mis veel mu nädala eriti 'toredaks' tegi, on see, et ma avastasin, et üks mu tarkusehamamstest otsustas tulema hakata. Alguses oli lihtsalt valus suunurk ja igeme pealt, mõtlesin, et olen vist niisama katki teinud, aga ei, vaatasin peeglist ja tarkusehamams on isegi näha natuke. Ma suht paanitsesin, sest kartsin, et appi selle peab nüüd ja kohe välja lõikama. Panin ennast neljap hambaarstile kirja, tal oli 15 mintsa aega tegi kiire checki, ütles et kasvab viltu jaa, aga et et ta võib aastaid niimoodi olla ja mitte kasvada või siis hakkab teisi hambaid nühkima ja tekitab põletiku. Mina ise kartsin kõige rohkem, et ta võib ülejäänud hambarivi sassi lüüa, arst küll väitis, et see ei saa juhtuda, aga internet ütleb et saab ehk siis peab ju tõsi olema :D (okei see tglt tundub loogiline ka, et saab, ma päris kõike ka ei usu, mis internet ütleb). Ühesõnaga ei teinud ta hetkel midagi, kuna ta otseselt ei valuta, lihtsalt ebamugav on. Järgmine kord teeb röntgeni ja puhastuse. Ja selle kõige hind pole pooltk seda, mis ta eestis oleks, nii et see on päris äge.
Vot ja seda blogi kirjutades tegin oma elu esimese kanasupi valmis ja õppimiseni üllatus-üllatus pole muidugi jõudnud. Homme ka päev, tuleb siis rohkem teha.
Aga olge tublid siis:)
Tsau
