Paris vol 1

Viimane aeg on lõpetada Prantsusmaa reisi seeria.
Neljapäeval oli projekti lõpp ning reede hommikul viidi meid Caeni rongi peale, millega sõitsime päris mitu tundi, et Pariisi jõuda.Rongis üritasid enamus oma ettekandeks valitud asju veel uuesti üle vaadata ja korrata aga enamus aega läks ikkagi magamisele.

Esimese asjana läksime metroodega uitama, et leida hotelli jõuda. Hetkel ei meenu, et väga kaua oleks selle peale läinud, aga lõpuks me hotelli jõudsime. Neil polnud toad valmis veel ja siis surusime kõik kohvrid ühte tuppa, aga järgemööda said kõik toad valmis. Siis oli meil natuke vaba aega, et ümbruskonnas kõht täis süüa ja siis valmis panna ennast pikaks õhtuks. Enamus valisid pitsa, aga meie Annelyga jalutasime veidi edasi ja leidsime ühe hiinaka, kuhu maabusid ka poisid lõpuks. Kõht oli nii tühi ja see kõik nägi niii hea välja, aga maitse polnud pooltki seda, mis väljanägemine.

Edasi suundusime juba kesklinna, et alustada oma tuuri. Kuna paljud meist olid esimest korda Pariisis ja Prantsusmaal sisi oli ka see esmane tänavate vahel kõndimine juba nii äge ja omaette elamus. Esimene turismiobjekt meie jaoks oli Notre-Dame, kus juku tegi ettekannet ja siis saime selle ka kiirelt läbi käia.

Kirik ise jättis muidugi megavõimsa ja aukartustäratava mulje. Mind häiris see, et tegemist on ikkagi ajaloolise kirikuga, mis siis, et ta on turismiobjekt, ma ei leia, et kirikusse SISSE peaks panema mingid labased mündiautomaadid (et pane kaks või ma ei tea mitu eurot sisse ja saad Notre-Dame mündi), need oleks võinud siis väljas vähemalt olla vms.
Okei, see selleks. Edasi käisime mööda kesklinna tänavaid igasugustest kultuuriobjektidest mööda. Ka St.Chappele, Pantheonist ja paljudest paljudest kirikutest.

Pantheoni juures tegi Lilith meile oma ettekande ning siis oli meil natuke vaba aega. Mina, Maarja, Keidy ja Annely otsustasime créperie kasuks ja läksime pannkooke sööma.

Pärast pausi saime kokku Luxemburi aias, et siis koos edasi minna. Ma loodan, et ma nüüd puusse ei pane, aga reedel me siis käisime põhiliselt paremal kaldal. Möödusime Rodini muuseumist, St.Invalidedes tegi Sälly meile oma ettekande ja sealt liikusime mööda jõe äärt edasi kuni Orsay muuseumini ja sealt hakkasime mööda kõrvaltänavaid tagasi tulema kesklinna poole, et lõpetada õhtu Eiffeli torni külastusega.

 Siis kui tüdrukud vetsu läksid ja ei saanud ukse süsteemist aru, lubasid poisid neile kaitset teha.

 Aga pole hullu, said hakkama. Otsustasid igaks juhuks kahekesi korraga minna, et pärast uksega enam jamama ei peaks

 Rodini muuseumi ees, mehed tegid ''Mõtlevat meest''

 Ja Madis oli lihtsalt rebel

 Les Invalides

 Peaks vist Orsay muuseum olema

 Lovre, mida külastasime järgmisel päeval

Nagu juba öeldud siis lõpetasime õhtu Eiffeli torniga. Varem käinud ütlesid, et kõige kõrgemalt ei pidanud üldse nii hea vaade olema, et teiselt olevat kõige parem. Natuke ootamist ühes rivis ja natuke teises ja saimegi sisse. Ma olin Pariisi saabumisest saadik jahunud Eiffeli tornist (sest ma olin miskipärst väga veendunud, et ta paistab igalt poolt ilusti ära, aga pole teda enne õhtut üldse näinud). Esialgsed tunded olid suht jahedad võib-olla ka sellest, et endal oli nii külm ja üsna pikk päev oli ka selja taga. Aga tegelikult oli ta ikka päris võimas. Ja eriti ilus oli veel siis, kui ta sädelema hakkas.
Igatahes sõitsime siis liftiga üles ja vaatasime ringi. Pariis oli LÕPUTU lihtsalt. HIIGLASLIK. Aga ka väga ilus:)

Eiffeli tornis käidud, hakkasime oma õhtut lõpetama ja kodu poole asuma. Enne veel olid õpetajad meile mingist restost võileibu tellind, sest me kõik olime nälgimas. See oli küll tavaline juustusai pm aga suure näljaga oli ta väga hea. Osad vist läksid veel paariks tunniks kuskile kodu lähedale baari istuma, aga me olime omadega üsna läbi ja läksime magama.

Next up: Paris vol 2

Le fin du projet

Olemegi jõudnud projekti viimase päeva juurde.
Neljapäeva hommikul istusime taaskord bussi seekord suunaga Étretat'i mägede poole. Seal oli ka väike külake ja üliarmas kohalik turg, kus meil pärast ka veidi vaba aega oli. Enne seda aga käisime seal mägedes ronimas ja vaateid nautimas.

Sealt turu pealt soetasin endale ka siuksed ägedad sandaalid, mida ma Eestist kunagi osta ei raatsi. Tagasi sõidul peaaegu kõik eestlased magasid bussid. Sõitsime mööd Le Havre'st (kust lähevad laevad inglismaale) ja ka Seine jõe suudmest.
Pärast lõunasööki koolis tulid meie pärastlõunased ühised tegevused. Üks grupp tegi kunsti, üks grupp hindas mingit robotite võistlust ja igast delegatsioonist kaks inimest läksid raadiosse intervjuud andma. Meie grupist valiti mind ja Oskarit. Selline pisiki klaustrofoobiline ruum oli, kus siis meie eestlased pidime esimesena rääkima. Muidu oli okei, aga nii kui rääkima hakkasin, läksin ülinärvi ja puterdasin, Oskar ka. Õnneks oli Parašin, kes natukenegi päästis olukorda. Kõik muidugi ütlesid, et super, super väga hea, aga no see oli tegelikult päris õudne. Natuke veel olime seal, siis öeldi, et võime ära minna. Pärast tuli välja, et tegelikult oli veel pärast mingi inglisekeelne väitlus. Doh.

Kooli juurde tagasi jõudes käisime poes ja pärast seda oli jälle tükk aega passimist. Aga õhtut jäi siis lõpetama pidulik kõnede osa, kus jagati kinke ja tehti viimased kõned ja hästi palju head süüa (mulle meeldis eriti valgehallitusjuustu kandik, kus oli ketas ketta peal.mmm..). Ja kõige lõpuks oli õues veel sakslaste kontsert, kus siis lauldi ka natuke ja see oli päris meeleolukas, ainult et haigelt külm oli õues.

Ja siis kui põhihüvastijätud olid tehtud ja kontsert läbi läksime hotelli poole. Sakslased olid suure kambaga kuskil mäe otsas telkimas ja neil pidi seal mingi pidu olema, siis tuli mõte sinna minna. Aga see plaan feilis, sest tuli välja, et see pidu olevat juba 11 läbi saanud. Nii seadsime sammud karjakesi randa, et seal viimast õhtut Normandias tähistada.
Aga enne veel...

Sellega lõppes meie seiklus Normandias ja ka Comeniuse projekt, millest on tegelikult väga kahju, sest sai juba harjumuseks, et iga natukese aja tagant on mingi reis ja tunde jääb ära või näed jälle tuttavaid nägusid. Aga loodetavasti näeb neid tulevikus ikka veel:)