Pages

Saturday, March 28, 2015

Märts

Ma tegelikult olen täitsa elus ja tegutsemas, tundub, et liigagi palju tegutsemas, kuna blogi on täiesti unustuste hõlma vajunud.

Tegelikult on igasuguseid huvitavaid asju juhtunud vahepeal, mida kirja pole pannud. Pedantse täpsusega enam kõike ei mäleta, aga lühikese kokkuvõtte teen ikka :)

Jaanuari lõpus sai väikese seltskonnaga Nantes käidud, mis on siis üks lähimaid suurlinnu, suurem kui Rennes. See on pmst kõrval regiooni pealinn ehkki ajalooliselt koguaeg Britannia alla kuulunud. Käisime kõik põhi turistikohad läbi selle pika päeva jooksul. Ilm oli suht ilus aga jahe ning õhtu läks meil nii kiireks et pidime oma pitsad kaasa võtma ja rongis sööma :D






Siis veebruari keskel läksin ma üle tüki aja koju ja veetsin seal noniihead aga häbematult lühikesed poolteist nädalat. Kodus on ikka alati niii mõnus olla, täitsa unustasin ära, et Prantsusmaale tagasi pidin tulema :)

Nädal aega peale koduskäiku läksin Erasmuse klubi poolt korraldatud reisile Normandiasse. Käisime läbi kõik Teise Maailmasõja olulised kohad, nagu rannad, kus ameeriklased tulid Prantsusmaale liitlastele appi võitluses sakslastega, kes olid Prantsusmaa enda kontrolli alla võtnud. Samuti käisime ka kahes Ameerika surnuaias, kuhu kõik hukkunus sõdurid maetud olid ning ka endisel lahingucäljal, kus maastik oli pommiauke ja varitsuspunkreid täis. Kuigi ilm oli jahe ja need kohad ise suht masendava alatooniga, oli siiski tore päev ja mul oli hea meel, et ka need kohad said nähtud ning muidugi ka vapustavad Normandia rannikud.
















Vahepeal on muudkui ikka kool ja kool ja eks niisama ka vahepeal natuke tuulutamas käidud. Ja kuigi ma kartsin, et kui mu eelmise semestri pere on läinud, olen siin see semester täitsa üksi, siis sellist probleemi siiski ei ole olnud. Olen tuttakas saanud/tundma õppinud veel rohkem toredaid inimesi ja tegemist on alati.  

Nüüd on juba märtsi lõpp ja teha on niii palju. Aga samas hakkab vaikselt ka kohale jõudma, et see aeg siin hakkab otsa saama. Aeg läheb nii kiiresti, see on täiesti uskumatu, et mu vahetusaasta on juba peaaegu läbi. Alles sellisel hetkel hakkad seda kogemust hindama ja nüüd mõtlen, et esimesed paar kuud oleks vähem vingumisega pidanud tegelema ja kohe sisse hakkama elama. Sest kuigi see aeg tundub pikk, on ta tegelikult niii lühike ja omal moel nagu koguaeg klišeena öeldakse, on vahetusaasta tõesi üks parimaid asju su elus. Aga seda kõik oskad hinnata alles tagasivaates. Ja nii palju tahaks veel ära teha ja nii palju kohti läbi käia, et ei teagi, kas ja kuidas kõike jõuab.


Ühesõnaga kolmas suurem sündmus oli siis eelmine laupäev kui rentisime Ilona ja Andrewga auto ning trippisime umbes tunni kaugusele siit Kuningas Arturi võlumetsadesse. Kuulsin sellest oma keelekursusel ja no ma teadsin, et kui see nii lähedal on siis peab sinna ka minema, aga ükski ühistransport sinna ei lähe, nii et ainuke võimalus oli autorent :)









 Allikas, mis päästab vaimuhaigustest
 Minu sõber
 1000aastane puu
 Võlur Merlini haud


 Pragu, Merlini hauas, kuhu tuleb pista paberilipik oma sooviga, et Merlin ulatuks neid lugema ning saaks ka täita siis 

See oli siis eelmise nädala laupäeval. See nädal möödus veel rohkemgi õppimise tähe all, nagu ka paar järgnevat, aga sellegi poolest on ka palju toredat tulemas, mida oodata ning peagi postitan ka postituse oma väikese nimekirjaga asjadest, mida olen siin olles õppinud, kas siis prantslaste/Prantsusmaa, stereotüüpide või elu kohta üldiselt :)

Olge tublid ja järgmise korrani!

Sunday, January 18, 2015

Uus semester

Kui keegi siia veel aeg-ajalt ikka ära eksib siis vabandan, et ei ole kirjutanud. Mitte et isegi ajapuudus oleks olnud aga pigem võib-olla motivatsioonipuudus.

Viimane nädal enne vaheaega ma ei mäletagi täpselt, mis toimus aga ma mäletan, kuidagi väga palju tegemist tundus olevat.

Esmaspäeval käisime oma põhipubi jõulupeol, kus sai igast tasuta nänni nagu jõuluvanamüts ja päikeseprillid ja võtmehoidjad jne.

Teine väga meeleolukas päev oli reede, kuna see oli viimane päev, kui me olime kõik koos veel. Pidime minema siia lõbustusparkki, mis siin ajutiselt püsti oli, aga kuna terve päev kallas vihma siis otsustasime mitte minna. See-eest olime jõulused, istusime Sarah toas jõulukuuse ja jõulutuledega, vaatasime jõulufilmi ja siis jagasime omavahel kingitusi, mina sain Williamilt raamitud pildi meist viiest Pariisis Notre-Dami ees ja ühe mõnusa lõhnaküünla. Viimane päev koos ja enne reisimist ka, mis mul alati viimasel ajal mingi megastressi tekitab, kiskus ikka pisara silma küll. Õhtul käisime veel koos söömas ja jõulude puhul oli kesklinnas ka üks valgusshow, mis oli täiesti ulmeäge! Pmst linna raekojahoone peale lasti igast valgusinstallatsioone ja siis oli ca 15minutiline nö videoinstallatsioon. Ma seisin seal enamusaega suu lahti lihtsalt, sest see oli nii äge!!











Esimene nädal tagasi oli mul teisipäeval üks eksam ja ülejäänud nädal oli vaba ning möödus suht vaikselt. Laupäeval oli mu sünnipäev ning Sarah ja Jon olid veel siin nii et käisime jälle natuke seiklemas ühes lähedalasusvas külakeses Vitrés. Õhtul sõime minu juures kooki (Prantsusmaal on üllatavalt raske osta midagi normaalse koogilaadset või üldse midagi, mis sobiks sünnipäevakoogiks, nii et see oli põhimõtteliselt lihtsalt šokolaadikook, aga hea oli ikkagi) ning siis läksime ka natukeseks välja. Ma tean, et 22 ei ole vana, aga miskipärast on tunne ikka küll väga vana juba!











Pühapäev möödus vaikselt ja koduselt üritades oma tunniplaani kokku panna. Kuna eelmine semester oli terve hunnik jama nende kursustega, et mis  sobib ja mis mitte ning mida võib võtta ning mida mitte ning seetõttu üritan ma esimesed kaks nädalat võtta võimalikult palju erinevaid aineid, et oleks pärast valikut.

Muidugi algas esmaspäeva esimene loeng juba sellega, et seda ei toimunud. Teisipäeval vist ei olnud ühtegi tundi, lihtsalt magasin kaua ja pesin pesu. Kolmapäeval pidi olema kaks, esimese tunni ajal blond nagu ma olen läksin valesse klassiruumi ja olin tund aega vales tunnis ning jäin ilma 2tunnisest loengust, kus ma tegelikult olla tahtsin. Aga no poole pealt ju ära ka ei lähe. Siis pidi olema veel üks tund, kuhu ma üritasin minna kahel erineval kellaajal ja klassiruum oli õige ja kõik, aga miskipärast ei läinud keegi tundi ega tulnud sealt klassist välja ja kuna ma ei olnud isegi kindel, mis asi see tegelikult on (tahtsin lihtsalt minna ja proovida, et äkki on midagi asjalikku). Ühesõnaga jõudsin ainult ühte tundi, mis oli ka vale, nii et suht abitu blondi tunne oli kolmapäeval (kuigi võrdluseks olgu öeldud, et ma juba tean, mis aineid ma järgmine aasta aberdeenis võtan!!). Neljapäev oli vist esimene edukas päev, kus ma läksin kõikidesse tundidesse, mis plaanitud ja olin õiges klassis. Ja reedel oli ainult üks tund ja ülejäänud päeva mölutasin niisama.

Põhimõtteliselt ei ole väga midagi praegu toimumas. Kuna kõik mu nö igapäevasõbrad on lahkunud siis on hetkel natuke rohkem aega, et niisama lebotada ja ka raamatuid lugeda (mida ma isegi olen teinud viimasel ajal rohkem kui tavaliselt!). Samuti olen kaks korda ujumas käinud ja tegelikult oli plaan ka täna minna, aga ujula oli avatud ainult 9-14 ning ma ei saanud ennast nii vara püsti ja liikvele. Aga nii ma siin siis olengi lebotanud, vahepeal kokkasin üritan tervislik olla ja tegin juurvilju tomatikastmes, ning isegi üllatavalt hea tuli! Ja siis mõtlesin, et peaks blogi uuendama ja siin ma nüüd olengi. Nii sisi ongi praegu sellline vaiksem periood aga varsti saab juba koolirutiini jälle sisse ja küll siis tegemist on :)

Olge tublid ja järgmise korrani :)

Wednesday, December 24, 2014

Pariis


Paneks nüüd lõpuks ka vahepeal toimunu kirja. Seda ikka on üks jagu. Arvasin küll, et siis kui ma oma eksamid tehtud sain ja aega küllaga oli, et saan blogi tehtud aga no kohe kuidagi ei leidnud aega. Nüüd istun oma esimesel lennul Pariisi (lõpppunkt Aberdeen) ja mõtlesin, et mida muud ikka teha.
Viimane postitus oli Vannes’t kui ma õigesti mäletan. Peale seda hakkaski jube kiire nädal, sest oli vaja kõikideks testideks ja eksamiteks õppida. Selle nädala teisipäeval tuli ka Sannu mulle külla J Sõime pitsat, galette, käisime poodides, turul ja turistitamas ning muidugi sõime kõike head ja paremat. Isegi O’connels’isse jõudsime korra. Hästi tore nädal oli ja oli mõnus ka ise natuke ringi  vaadata jälle. Samas sai ka lebotatud ja filme vaadatud J

Pühapäeva hommikul saatsin ta rongi peale ja läksin ise koju pikutama. Õppida oli küll jube palju aga muidugi olin ma jälle suutnud haigeks jääda. Üritasin siis pühapäevase päeva esmaspäevasele Briti ajaloo eksami jaoks õppimisele keskenduda. Teisipäeval oli ka kaks eksamit. Üks oli CIREFE – keelekursus ja teine oli kommunikatsioon (või midagi sellist) ja selle eksam oli rohkem selline nagu meie Aberdeenis tavaliselt teeme. Vastus ei pidanud küll päris essee vormis olema, aga korralik pikk vastus ja 2 küsimust tunni aja jooksul vastata. Niisis kolmapäev oli ka veel kaks eksamit ja sellega oligi nädala selgroog ja kõige raskem osa tehtud. Ülejäänud nädal möödus vaikselt puhates kui ma õigesti mäletan. Neljapäev ja reede oli ka kummalgi päeval veel üks eksam, aga muidu oli kõik juba hea ja tore.

Reede õhtul sõitsime Pariisi. Kuna nii tuli kõige odavam siis läksime reede õhtul, jõudsime kohale u kell 11 ja tagasi tulime pühapäeva õhtul. Kuna keegi teine peale minu ei olnud Pariisis käinud siis oli plaan ühe päevaga kõik põhi turistikohad läbi käia. Mina olin siis nö giid meie grupile. 





Ööbimiskohaks oli hostel, kus magasime kõik ühes toas narivoodites ja üks suvaline inimene ka veel lisaks. Uni jäi esimesel ööl suht lühikeseks, sest esiteks oli niikuinii ainult ca 5 tundi magada ja William norskas terve öö ja nii kohutavalt külm oli, et tunne oli küll selline, et ei saanudki sõba silmale. Sellest hoolimata oli 7.30 äratus, et kella üheksast uksest väljas olla ja tegutsema asuda. Kõik muu oli tore aga vihma sadas terve päeva ja jube külm oli. Esimese asjana käisime siis Moulin Rouge’i vaatamas, siis ronisime sealt Montmartre’le Sacre Coeur’i kaema ja seal ringi jalutama.








 Sealt sõitsime metrooga Eiffeli torni juurde. Ühisel otsusel üles ei läinud, sest pooltel oli kõrguse kartus ja udu ja vihmaga ei oleks midagi väga näinud niikuinii. Selleks ajaks olime juba päris kaua kõmpinud..aa ja siis läksime Les Invalides’ist mööda, et Paremale Kaldale jõuda ja lõunasöögiks mingi kohake leida. See jalutuskäik võttis kauem kui arvasime ning lõpuks oli juba kiire kiire, et kuskile sooja saada, sest kõik olime niiiii läbi külmunud. Läksime mingisse esimesse burgerikohta sisse ja istusime seal päris kaua, et üles soojeneda. Ma olin nii külmunud ja väsinud, et polnud isegi isu, tahtsin ainult kohvi või teed ja noo võta näpust muidugi oli selle koha kohvimasin katki, nii et ühtegi sooja jooki ei saanud teha. 





Kui me ükskord ennast kogunud olime läksime Champs-Élysée’le. Esimese asjana läksime seal H&Mi et endale pükste alla soojenduseks sukapüksid osta. Ja sealt olimegi juba Triumfikaare juures (iseenesest mõistetavalt tegime igas kohas hunniku pilte ja selfiesed nii et tavaline ’’ahah see on see nähtud tehtud’’ turistitamine muutus veidi pikemaks). Siis kõmpisime jälle tagasi läbi jõuluturu (mis muideks oli ülilahe ja maagiline ja oleks olnud veelgi parem, kui lumi oleks maas olnud muidugi) mööda Champs-Élyséed tagasi Louvre poole.









 Tee peal kohtus Sarah oma sõbraga, tema ülikoolist, kes oli vahetusaastal Pariisis. Tema siis jalutas ka meiega kaasa ja paar korda üritas pakkuda paremaid lahendusi, mis teed pidi minna, ja noh kuna ma tundsin, et ta nagu elab seal ju ta teab millest ta räägib, siis lasin tal asja üle võtta. Ei teadnud ta midagi, senikaua kuni mina juhtisin oli asi korras :D Aga tore tüüp oli sellegi poolest. Ühesõnaga Louvre, sealt edasi Notre Dame, Opéra ja siis läksime õhtusöögiks laiali. Nimelt sai ka William ühe oma sõbraga kokku. Meie ülejäänud grupp läksime Sarah sõbra ( ja veel omakorda tema sõpradega) linna sööma. Läksime esimesse ettejuhtuvasse itaalia kohta ja sõime pitsat, mina küll jagasin Sarah’ga, kuna mind huvitas rohkem Sushi, mida ma pühalikult vandusin Pariisis osta. Peale õhtusööki läksime omakorda veel laiali, mina ja Sarah läksime siis mulle sushit otsima (vnoh minu tavalisse kohta, kus ma esimest korda Annelyga käisin ja veel eelmine aasta Andrew’ga ka, niii nii hea sushi ja hea hind), et siis sädelevat Eiffeli torni vaatama ja jõuluturul kolama minna. Teine Sarah ja Jon läksid ka sädelevat Eiffelit vaatama, aga peale seda liikusid tagasi, milleks me veel päris valmis ei olnud. Niisis läksime võtsime mu sushi, saime veel Williamiga kokku ja kuldse kolmikuna seadsime sammud Seine’i äärde, et siis kell 10 Eiffelit vaadata. Kuna meil läks kiireks ja ühtegi ülekäigurada ei olnud kuskil siis uhtus nii, et jooksime kõik kolmekesi üle Place de la Concorde’i metsiku liikluse surma trotsides :D Aga meil endal oli nii lõbus ja lihtsalt jooksime naerdes. See on üks hea hetk mida meenutada J Samuti oli õhtuks juba vihm ka üle jäänud ja palju soojem oli ka. Niisis jõudsime Seine äärde täpselt õigeks ajaks ja siis oli selline tõsine elu nautimise hetk, sõin keset Pariisi, Seine ääres sushit sädelevat Eiffelit vaadates J









Peale seda liikusime tagasi jõuluturule ja Champs-Élyséele, mis on jõulutuledes täiesti imeline. Kondasime veidi seal ringi ja seadsime ka sammud tagasi, sest kell oli palju ja väss oli suur. See öö sain ikka normaalselt magada. Hommikul ärkasin selle peale, et Sarah mu voodi kõrval kükitas ja mu kätt silitades äratada üritas, mille peale mu esimene reaktsioon silmad avades oli  ’’Oh Sorry’’ (Oih, vabandust).
Pühapäeval siis oligi äratus ja rongijaama minek, et tagasi sõita.
Selline suht hektiline aga siiski väga tore nädalavahetus. Sain esimest korda hostelis ööbida, mis oli huvitav kogemus ja sain veelkord kinnitust, et võiks Pariisi tuure täitsa elatuseks teha, ja sain ka TGV’ga sõita – nende kiirrongid.

Aga sellegipoolest esimese asjana kui tagasi jõudsin ronisin oma sooja voodisse ja magasin terve päeva J

Kuna täna juba jõululaupäev siis soovin ka kõigile häid jõule ning katsun ka ülejäänud postitustega ühele poole saada varsti :)