Märts

Ma tegelikult olen täitsa elus ja tegutsemas, tundub, et liigagi palju tegutsemas, kuna blogi on täiesti unustuste hõlma vajunud.

Tegelikult on igasuguseid huvitavaid asju juhtunud vahepeal, mida kirja pole pannud. Pedantse täpsusega enam kõike ei mäleta, aga lühikese kokkuvõtte teen ikka :)

Jaanuari lõpus sai väikese seltskonnaga Nantes käidud, mis on siis üks lähimaid suurlinnu, suurem kui Rennes. See on pmst kõrval regiooni pealinn ehkki ajalooliselt koguaeg Britannia alla kuulunud. Käisime kõik põhi turistikohad läbi selle pika päeva jooksul. Ilm oli suht ilus aga jahe ning õhtu läks meil nii kiireks et pidime oma pitsad kaasa võtma ja rongis sööma :D

Siis veebruari keskel läksin ma üle tüki aja koju ja veetsin seal noniihead aga häbematult lühikesed poolteist nädalat. Kodus on ikka alati niii mõnus olla, täitsa unustasin ära, et Prantsusmaale tagasi pidin tulema :)

Nädal aega peale koduskäiku läksin Erasmuse klubi poolt korraldatud reisile Normandiasse. Käisime läbi kõik Teise Maailmasõja olulised kohad, nagu rannad, kus ameeriklased tulid Prantsusmaale liitlastele appi võitluses sakslastega, kes olid Prantsusmaa enda kontrolli alla võtnud. Samuti käisime ka kahes Ameerika surnuaias, kuhu kõik hukkunus sõdurid maetud olid ning ka endisel lahingucäljal, kus maastik oli pommiauke ja varitsuspunkreid täis. Kuigi ilm oli jahe ja need kohad ise suht masendava alatooniga, oli siiski tore päev ja mul oli hea meel, et ka need kohad said nähtud ning muidugi ka vapustavad Normandia rannikud.

Vahepeal on muudkui ikka kool ja kool ja eks niisama ka vahepeal natuke tuulutamas käidud. Ja kuigi ma kartsin, et kui mu eelmise semestri pere on läinud, olen siin see semester täitsa üksi, siis sellist probleemi siiski ei ole olnud. Olen tuttakas saanud/tundma õppinud veel rohkem toredaid inimesi ja tegemist on alati.  

Nüüd on juba märtsi lõpp ja teha on niii palju. Aga samas hakkab vaikselt ka kohale jõudma, et see aeg siin hakkab otsa saama. Aeg läheb nii kiiresti, see on täiesti uskumatu, et mu vahetusaasta on juba peaaegu läbi. Alles sellisel hetkel hakkad seda kogemust hindama ja nüüd mõtlen, et esimesed paar kuud oleks vähem vingumisega pidanud tegelema ja kohe sisse hakkama elama. Sest kuigi see aeg tundub pikk, on ta tegelikult niii lühike ja omal moel nagu koguaeg klišeena öeldakse, on vahetusaasta tõesi üks parimaid asju su elus. Aga seda kõik oskad hinnata alles tagasivaates. Ja nii palju tahaks veel ära teha ja nii palju kohti läbi käia, et ei teagi, kas ja kuidas kõike jõuab.

Ühesõnaga kolmas suurem sündmus oli siis eelmine laupäev kui rentisime Ilona ja Andrewga auto ning trippisime umbes tunni kaugusele siit Kuningas Arturi võlumetsadesse. Kuulsin sellest oma keelekursusel ja no ma teadsin, et kui see nii lähedal on siis peab sinna ka minema, aga ükski ühistransport sinna ei lähe, nii et ainuke võimalus oli autorent :)

 Allikas, mis päästab vaimuhaigustest

 Minu sõber

 1000aastane puu

 Võlur Merlini haud

 Pragu, Merlini hauas, kuhu tuleb pista paberilipik oma sooviga, et Merlin ulatuks neid lugema ning saaks ka täita siis 

See oli siis eelmise nädala laupäeval. See nädal möödus veel rohkemgi õppimise tähe all, nagu ka paar järgnevat, aga sellegi poolest on ka palju toredat tulemas, mida oodata ning peagi postitan ka postituse oma väikese nimekirjaga asjadest, mida olen siin olles õppinud, kas siis prantslaste/Prantsusmaa, stereotüüpide või elu kohta üldiselt :)

Olge tublid ja järgmise korrani!