Eile hommikul oli mul nö kohtumine koristajaga. Nagu ka Aberdeenis oli ka siin vaja teha nö
toa inspektsioon tulles, et mis on katki või kui kuskilt on värv maas vms, ehk siis üle vaadata ja kirja panna kõik, mis
valesti, et nad pärast ei saaks öelda, et mina midagi teinud olen. Kui
aberdeenis oli vaja see ise teha, siis siin tuli koristaja oma paberiga mu
tuppa ja askeldas ringi u 15 minutit, vaatas üle ja pani kirja kõik, mis hästi
ja halvasti.
Pärast seda olin ennast kirja pannud raamatukogu tuurile,
kus tutvustati ja näidati kus ja mis kõik on ja kus ja millal sa midagi teha
saad. Päris korralik raamatukogu, aga siis meie ilusale Aberdeeni Sir Duncan
Rice Library’le jääb ikka kõvasti alla
( oeh, suudate uskuda, et ma igatsen meie raamatukogu?).
Veel toimus eile ‘’suur
ülikooli linnaku päev’’ (la journée du campus). Kes teab ja on käinud
Aberdeen uni fresher’s weekil ehk siis tutvustusnädalal, eeldaks, et seal on
hunnik laudu ja palju rahvast ning jagatakse hunnikute viisi tasuta nänni. Ei,
see mis siin toimus, oli 2 lauda linnaku keskel, kus taga istusid õpilased, kes
olid liiga hõivatud omavahel suhtlemisega, et sinust välja teha. Masendav. Ja siis ma näen pilte ja videosid
sellest, mis toimub Aberdeenis ning kohe väga kahju hakkab, et seal ei ole. Aga
väidetavalt on kohalikul ülikoolil alles esimene aasta sellise päeva
korraldamisel, nii et loodetavasti nad vaatavad samu pilte ja videosid ja
võtavad õppust.
Edasi oli mul
linnas natuke asjaajamisi. Nimelt käisin endale pangakontot tegemas, mis õnneks
ei olnud üldse nii keeruline kui arvatud, ning onu oli väga tore ja seletas
kõike ilusti (ja ma sain isegi aru ! ). Nii et ca 10 päeva pärast (kogu
paberimajandus võtab siin küll tohutult aega) peaks ma oma kaardi saama. Andsin
hunniku alkirju ja sain hunniku pabereid ja asusin teele. Proovisin siis endale
kohalikku telefoni numbrit soetada, aga muidugi on ka selleks vaja prantsuse
pangakaarti, seega pean veel ootama.
Siis jalutasin ringi ning sattusin ka ühele turule. Eelmine
laupäev jäin ma natuke hiljaks sinna suurele turule, ning kell 2 oli seal juba
kõik läbi. Märkus: prantslased käivad turul hommikuti! Ühesõnaga, leidsin ühe
siseturu, mis on avatud iga päev.
Hunnikutes värskeid puu-ja juurvilju otse prantsusmaa farmeritelt,
värske kala (lõhe, krevetid, karbid,austrid jms) ja juustuletid, ma isegi ei
suutnud hoomata seda erinevate juustude hulka, mis seal oli (üks haisvam kui
teine). Seekord ma midagi ei ostnud, kuna jään ootama laupäevast turgu, mis
pidavat ühtlasi olema Prantsusmaa suuruselt teine farmerite turg.
Põhieesmärk oli
mul eile minna ja ära osta endale see adapter, et ma saaks internetikaabli oma
arvutisse ühendada. Sain ta siis ostetud
ja olin päris õhinas, et saan lõpuks ometi normaalse interneti. Aga muidugi
võta näpust, proovisin ühte ja teist, aga minu arvutile see ei sobinud ja
internetti ma ei saanud. Täna läksin
seda tagastama, mis on ka põnev jutt, milleni ma kohe varsti jõuan.
Pärast pikka
ringituuritamist tulin otse koju ,nagu mainitud maadlesin selle kaabliga ja
puhkasin veidi. Kella kaheksast saime oma brittide kambaga kokku, et
minna linna sööma. Nimelt olid neiud näinud päeval ühte restorani, kus pakuti
inglismaal kuulsat Fish&Chipsi, ning muidugi on nädal aega kodust
eemalolekut pannud nad nii väga traditsiooniliselt rasvas praetud paneeritud
kala ja friikaid igatsema ning mõte sellest, et ca 10eurot järjekordsele
väljassöömisele kulutada võib-olla ei ole kõige targem otsus, ei tulnud kellelegi
pähe. Tegelikult on nad kõik väga toredad, lihtsalt teatud rahvuslikud nüansid
on minu jaoks endiselt hämmastavad, mina näiteks igatsen kodutehtud toite, mitte rasvast kiirtoitu.
Niisiis tiirutasime ringi ja otsisime seda restot ning kui
me selle lõpuks leidsime oli see juba kinni. Aga kõigil kõhud tühjad, süüa oli
vaja. Ja kuna enamus kohad hakkasid juba sulgema siis jäi viimaseks valikuks
Domino pitsa. Mina isiklikult ei tahtnud midagi süüa, kuna üritan pigem kodus
süüa ikkagi ja mõte järjekordsest kiirtoidust ei olnud väga ahvatlev. Aga said siis kõik oma pitsad kätte ja
läksime katedrali treppidele istuma,sööma ja jutustama. Pärast läksime mina,
Sarah ja John ühte erasmuse pidu üle kaema,
mis toimus ühes latiinobaaris. Väike koht, rahvast oli palju ja tunne
oli nagu oleks saunas.Valju muusika tõttu ei õnnestunud ka uute inimestega
tutvusi sobitada, ning seetõttu lahkusime peale tunnikest hea näo tegemist. Ja kuna täna hommikul kell 9 oli ka üks
infotund, siis oli hea, et lahkusime varakult.
Pärastlõunal oli veel üks infotund, need olid selle jaoks,
et midagi aru saada nende kursuste valimise süsteemist, mis on nii segane, et
paneb meid kõiki pead kratsima ja ajab veits endast välja (kuigi ma vist olen
koodi lahti muukinud).
Siiski oli tänase päeva tähthetk koolisööklas söömine. Nagu
ma juba vist vingusin, siis ahju meil ei ole, ainult mikrolaineahjud ja pliidid
(mis väidetavalt ka ei tööta), seega normaalne kokkamine on veidi raskendatud
(isegi teed ega kohvi ei saa teha, ostsin täna subway’st kohvi lõpuks, mis oli
nii hea ja vajalik tol hetkel). Aga see eest on meil tõesti väga hea söökla,
kust saab kõikvõimalikke sööke, pitsa, burger, steik, kana, päevapraad,
korralik salat jne. Niisiis saad valida ühe pearoa, magustoidu ja muidugi saia
ka kõrvale ja kõik see ainult 3,20 eest!!!
Ja tõesti see oli hea. Mina võtsin steigi friikate, ubade ja hunniku
salatiga ja oi kui hea oli lõpuks liha süüa . Muidugi on võimalik võtta ka veel
kõikvõimalikke kastmeid (ketšup, majonees,
Dijoni sinep, salatikaste) ja kannuga vett ja siis saad istuda ja oma einet
nautida. Muidugi on selline hea diil üsnagi populaarne ning istekohtade
leidmine oli suht raske, aga tänasest õppisime, et tuleb minna veidi hiljem.
Siis läksime linna, et mu kaablit tagastada ning veel ühte
suur kaubanduskeskust uudistama minna.
Selle adapter tagastamine oli ka muidugi huvitav. Läksin siis müüja
juurde, ütlesin, et sooviksin tagastada, see ei töötanud. Ta ütles, et ahah okei, tegi arvutis paar klõpsu
andis mulle tšeki ja eeldas, et see on kõik. Ma siis küsisin, et aga kuidas ma
oma raha tagasi saan, mille peale oli proua veidi üllatunud, kuna ma olin ju
paki avanud ja selle peale küll raha tagasi ei antud. Õnneks lugesin ma see
suvi üsna mitut raamatut prantsusmaal elamise kohta ja olin selgeks saanud, et
tuleb kerge õlakehitusega oma arvamust ikka tugevalt peale suruda. Ütlesin siis
talle, et aga mismoodi, ega see ju minu süü ei ole, et see ei töötanud, mille peale ta siis lõpuks
sahkerdas ja mahkerdas ja sain oma raha tagasi.
Peale seda
läksime siis seda kaubanduskeskust kaema, mis tõesti oli suur ja väga kena.
Veetsime seal päris mitu tundi, ma seekord midagi ei ostnud, kuigi panin silma
peale paarile väga korralikule nahktagile. Ja muidugi tegime enne kojuminekut
veel vahepeatuse McDonaldsis, sest et ilmselgelt peale pitsat ja mõne jaoks ka
burgerit oli vaja ju veel üks burger ära süüa. Selleks hetkeks olin ma juba nii
väsinud, et tahtsin lihtsalt koju puhkama tulla, mitte süüa.
Ja siin ma siis
nüüd olen, ilmselgelt liiga pikalt juba vatrama jäänud, aga ma tean, et kui
kool hakkab ei ole mul niikuinii aega nii pikalt ja tihti kirjutada J
Minu tänane staarlõuna, paremal paistab ka Red Bull, mida söökla ees tasuta jagati. Tavaliselt ma keedetud ube ei söö, aga need olid küll väga maitsvad.
Niisiis, head ööd :)
No comments:
Post a Comment