Fairs

Eilne õhtu möödus ka väljas. Läksin koos uue eesti tüdrukuga, kes oli just saabunud. Baaris kohtusime veel ühe eesti poisiga, kes on teisel aastal, ja veel nägin ühte eesti poissi, kellega ma käisin koos prantsuse keele kursustel. Seega tõesti on tunne, et terve või vähemalt pool eestit on siia kolinud.

Koju jõudsin mingi kahest. Hommikul läks uni juba seitsmest ära, aga noh ikka üritasin veel magada, kuigi suht edutult. 11.30 liikusime 4 eestlasega linna, tee peal liitus veel eesti poiss koos tema korterikaaslastega ja liikusimegi ülikooli juurde, kus oli siis spordiklubisid tutvustav laat. Seal saime natuke näksida igal pool ja terve hunniku nänni - enamuselt pabereid, aga ka snäkse, kliendikaarte, pastakaid ja kõike võimalikku.

vot selline kotitäis asju

 

 

Pärast laata käisime ennast arsti juures kirja panemas, täitsime hullud ankeedid jms ja siis oli mingi kontroll, kus mul lihtsalt vaadati, kas mul käe peal see vaktsiini arm :D Vahepeal olime jälle lahknenud ning mina liikusin Katariinaga (eile saabunud eesti tüdruk minu majast) Morrissoni, et talle tekke-patju otsida. Pärast liikusime MacRobert builingusse, mis on üks hoonetest, kus toimuvad loengud ja advisori meetinug, ehk kohtumised nõustajatega, kes aitavad sul valida õiged loenguid jms. Kuna kahel eestlasel olid siis kohtumised ootasime neid seal. Kella neljast liikusime Katariinaga koju tagasi, et asjad ära panna ja šoti traditsioone jms tutvustavale laadale minna. Mingi viiest liikusimegi sinna. Mõtlesime bussiga minna, kuna see oli suht kaugel. Bussipeatuses tuli üks tüdruk meie juurde, et te olete eestlased või? ja no nii leidsimegi veel ühe eestlase :D Liikusime siis kõik koos sinna laadale, mis oli täielik pettumus. Seda reklaamiti nii suurelt, et ma ootasin ikka väljas kuskil suurel muruplatsil mingit uhket asja. Tegelikult oli see pisikeses ruumis u 10 erineva lauakesega, millel polnud šoti kultuuriga pmst mingit pistmist. Seega see oli väga väga suur pettumus.

 

Edasi mõtlesime siis mööda Union streeti (peatänav) tagasi liikuda kodu poole. Olime täpselt Primarki juures ja lõpuks ometi sain ma sinna ka sisse minna. Küll ainult 15 minutiks, aga siiski. Kuna ma olin hommikumantlijahil siis suundusin kohe ülesse pesudesse, kus minusugune pidžaamafriik võib täiesti lolliks minna. Täielik wonderland. Leidsin 10 naelaga ideaalse roosa ülikena hommikumantli, mõtlesin, et noh hommikumantel ei saa ju kunagi liiga suur olla ja võtsin L suuruse. Kodus tuli välja, et see on haigelt suur, seega lähen vahetan homme ümber.

 

Minu uus parim sõber

 

 

Siis suht liikusimegi koju ja rääkisime juttu. Käisin köögis söömas (esimest korda korralikult õhtul kell 8 alles) ja rääkisin oma köögi inimestega juttu. Lõpuks tulin tuppa, et issiga rääkida, aga järsku koputas Lucy (šotlane, minu köögist) mu uksele. Ta oli näppu lõiganud ja ära minestanud ja tahtis igaks juhuks kellegi juures olla, kui uuesti peaks minestama. Aga kuna ta ema oli arst, siis ta suht ise teadis mida teha, kuigi mind ehmatas ta päris korralikult ära. Vot ja nüüd käisin Karoliina juures muffinit söömas ja nüüd lõpetan seda posti, et lõpuks magama minna. Pid vaikne ja tubane õhtu olema, aga ma lähen ikka mingi kell 1 magama. Hästi.

 

Aga šoti ilm on väga kahtlane. Kodust ilma vihmavarjuta väljuda ei maksa. Täna näiteks oli täiesti selge taevas meie pea kohal ja vihma sadas. Ja tuul on ka koguaeg päris kõva ja noh temperatuuridest ärme üldse räägi. Ikka väga külm on.

 

Ja selle nädala põhilaused on:

Where are you from? - Kust sa pärit oled?

What are you studying? - Mida sa õpid?

When is your advisor meeting? - millal su nõustajaga kohtumine on?

 

Ja kui sellest vestluse arendamiseks ei piisa, võib veel vanust küsida jms. Aga tavaliselt nendest kolmest küsimusest piisab, et jutt jooksma saada.

 

Aga ma nüüd lõpetan ja üritan voodisse saada :)