Ja jälle on nädalake möödunud viimasest postitusest, ups.
Eelmine laupäev ei mäleta, et oleks midagi erilist teinud. Pühapäeval aga sõitsime Aberdeeni lähedal olevasse väiksesse linnakesse/külakesse Inverurie'sse. Midagi erilist ei teinud, mängisime piljardit ja bowlingut ja kui ära hakkasime tulema, avastasime, et buss läheb alles 21.40 seega meil oli üle 1,5 aega. Õnneks oli kohalik TESCO lahti ehk siis suur suur hästi odav toidupood, kuhu ma Aberdeenis ei satu, sest see väga lollaka koha peal. Seal šopates läks aeg suht kiiresti isegi. Ostsime siis väikeseid varusid, nagu purgisupid (sellised püreesupid, päris head, soendad ja valmis), mis maksid aint 24p purk!!
Esmaspäev ja teisipäev olid vist suht rahulikud, midagi ei toimunud. Aa ja võtsin vastu otsuse lobuda majandusest. Kuna mul oli 5 ainet (4 on vaja) ja ma tundsin, et see hakkas liiga keeruliseks mu jaoks minema (inglise keeles ja valemid, millest ma eesti keeleski aru ei saa) ning sõltuvalt nädalast oli mul kas 3 või 5 tundi majandust nädalas. Mu põhiaine on rahvusvahelised suhetd ja seda on mul vaid 3x nädalas. Seega mõtlesin, et keskendun siis parem oma põhiainetele.
Kolmapäeval võtsin sihiks hakata esseed kirjutama. Ärkasin normaalsel ajal ja üritasin tegema hakata. Noo ei midagi, suutsin vaid natuke sissejuhatust kirjutada, mõtlesin, et okei, lähen raamatukokku seal sujub paremini. Jõudsin siis raamatukokku, üritasin leida vajalikke raamatuid ja hakata kirjutama, ja ikka ei tulnud kohe mitte kui midagi. Ma olin muidugi raamatukokku jõudes juba päris endast väljas ka ja see, et ma raamatukokku läksin ja ikka ei osanud midagi kirjutada tegi asja veel hullemaks. Võtsin hunniku raamatuid, et nendega siis kodus töötada, aga need on nii lollakalt tehtud, et peatükk või teema millest ta peaks rääkima, ei anna sulle sugugi seda infot, mida sul vaja on või mida sa sealt leida loodad. Käisin siis poest läbi ja suundusin Don streeti korterisse sööma ja olin täielik emotsionaalne vare, sest ma olin nii kurb ja tige ja vihane jne enda peale.
Õhtuks läks tuju juba natuke paremaks.
Neljapäeval oli vaid kaks loengut, kella 12 antropoloogia ja kella kolmene prantsuse kultuur ja kirjandus. Viimased kaks nädalat oleme ühte prantsuse filmi käsitlenud/analüüsinud ja seekord tegimegi tunnis nii, et vaatasime ühte stseeni ja siis pidime analüüsime kõike - kaamera nurka, võttenurka, dekoratsioone, jms tehnilist, mida ma eesti keeles isegi nimetada ei oska hetkel. See oli üllatavalt lahe isegi. Muidugi on hästi palju asju, mida ei oska vaadata või mille peale ei tule, aga samas on ka palju asju, mida teise pilguga vaadates mõtled, et ahjaa näed ongi nii, kuidas enne ei pannud tähele.
Õhtul kuulsin emmelt, et mu pakike sai teele pandud. 18kg häid asju Eestist, oi kuidas ei jõua ära oodata, et see kohale jõuaks.
Neljapäeva õhtul tabas mind veel üks tore üllatus. Vaatasime filmi ja siis järsku hakkas mul nii külm ja ma värisesin, aga samas oli väga palav. Tuli meelde, et Karoliina oli paar nädalat varem maininud, et ta ostis kraadiklaasi, läksin siis seda laenama. Ja täitsa lampi oligi mul järsku 37,5 palavik, mis kerkis õhtu jooksul lausa 37,9 ni. Ma ei tundnud ennast üldse hästi ja kerge paanika hakkas ka tulema, et miks ta ei lange, isegi kui ma seda palavikku alandavat rohtu jõin.
Reede hommikul oli palavik endiselt olemas, kerkis isegi 38ni, aga mis teha, kooli pidi ikka minema. Juba paar nädalat varem tahtsin arsti juurde minna ja see oli viimane piisk, et see ära teha. Hommikul helistasin arstile ja õnneks sain kohe reedeks ka aja. Päeval oli enesetunne ikka väga halb ja ilm oli ka muidugi hästi tore - ka meil siin tuli natukeseks lumi maha. Ühesõnaga arsti juures sain käidud ja sain ka antibiootikumid, mida vaja oli, ja mis on suht ime, sest nad on siin väga väga antibiootikumide vastased. Aaa ja parim osa Suurbritannia juures - retseptiravimid on tasuta. Ja juba paari esimese rohuga muutus enesetunne märgatavalt paremuse poole. Reede ja laupäev möödusid seega väga rahulikult, natuke, mitte küll palju, olen nokitsenud oma essee kallal ja mõningaid mõtteid ja ligi 300 sõna saanud kirjutatud.
Täna pole palavikust enam haisugi, natuke uimane on veel olla, aga reedega ei saa võrreldagi. Hommikul käisin lidlis süüa toomas ja muud ei midagi erilist.
Muidu sujub elu rahulikult hetkel. Kohe kohe on november ehk nüüd lähen panen ennast ka trenni kirja, kuna neil ei ole 30 päeva süsteem, vaid see, et iga kuu esimesel läheb raha maha, seega leidsin, et poole kuu pealt pole mõtet seda teha.
Ilmad on ka siin suht jahedad, nagu ma mainisin, siis lumi oli ka maas. Jäädvustada ma seda muidugi ei saanud, sest mu kaamera on endiselt katki ja keeldub pilte salvestamast (vahepeal oli väike lootus, et äkki läks üle, aga ei).
Linna ei ole ka ammu jõudnud, olen lihtsalt vaikselt kooli ja kodu vahel tiksunud. Homme tahaks küll linna poole minna korra ka.
Praegu lõpetan ja liigun magama ja endiselt on mul väga kahju, et ei saa pilte panna :(
NB! Koguaeg unustan, aga pean ära mainima, et Hillheadis on niiiiiiiiiii palju jäneseid. Lihtsalt kalpsavad siin igal pool ringi. Lähed välja näed ühte siin, teist seal jne. Kevadel pidi siin täielik jäneseuputus olema, mis on minu arust juba praegugi.
Eelmine laupäev ei mäleta, et oleks midagi erilist teinud. Pühapäeval aga sõitsime Aberdeeni lähedal olevasse väiksesse linnakesse/külakesse Inverurie'sse. Midagi erilist ei teinud, mängisime piljardit ja bowlingut ja kui ära hakkasime tulema, avastasime, et buss läheb alles 21.40 seega meil oli üle 1,5 aega. Õnneks oli kohalik TESCO lahti ehk siis suur suur hästi odav toidupood, kuhu ma Aberdeenis ei satu, sest see väga lollaka koha peal. Seal šopates läks aeg suht kiiresti isegi. Ostsime siis väikeseid varusid, nagu purgisupid (sellised püreesupid, päris head, soendad ja valmis), mis maksid aint 24p purk!!
Esmaspäev ja teisipäev olid vist suht rahulikud, midagi ei toimunud. Aa ja võtsin vastu otsuse lobuda majandusest. Kuna mul oli 5 ainet (4 on vaja) ja ma tundsin, et see hakkas liiga keeruliseks mu jaoks minema (inglise keeles ja valemid, millest ma eesti keeleski aru ei saa) ning sõltuvalt nädalast oli mul kas 3 või 5 tundi majandust nädalas. Mu põhiaine on rahvusvahelised suhetd ja seda on mul vaid 3x nädalas. Seega mõtlesin, et keskendun siis parem oma põhiainetele.
Kolmapäeval võtsin sihiks hakata esseed kirjutama. Ärkasin normaalsel ajal ja üritasin tegema hakata. Noo ei midagi, suutsin vaid natuke sissejuhatust kirjutada, mõtlesin, et okei, lähen raamatukokku seal sujub paremini. Jõudsin siis raamatukokku, üritasin leida vajalikke raamatuid ja hakata kirjutama, ja ikka ei tulnud kohe mitte kui midagi. Ma olin muidugi raamatukokku jõudes juba päris endast väljas ka ja see, et ma raamatukokku läksin ja ikka ei osanud midagi kirjutada tegi asja veel hullemaks. Võtsin hunniku raamatuid, et nendega siis kodus töötada, aga need on nii lollakalt tehtud, et peatükk või teema millest ta peaks rääkima, ei anna sulle sugugi seda infot, mida sul vaja on või mida sa sealt leida loodad. Käisin siis poest läbi ja suundusin Don streeti korterisse sööma ja olin täielik emotsionaalne vare, sest ma olin nii kurb ja tige ja vihane jne enda peale.
Õhtuks läks tuju juba natuke paremaks.
Neljapäeval oli vaid kaks loengut, kella 12 antropoloogia ja kella kolmene prantsuse kultuur ja kirjandus. Viimased kaks nädalat oleme ühte prantsuse filmi käsitlenud/analüüsinud ja seekord tegimegi tunnis nii, et vaatasime ühte stseeni ja siis pidime analüüsime kõike - kaamera nurka, võttenurka, dekoratsioone, jms tehnilist, mida ma eesti keeles isegi nimetada ei oska hetkel. See oli üllatavalt lahe isegi. Muidugi on hästi palju asju, mida ei oska vaadata või mille peale ei tule, aga samas on ka palju asju, mida teise pilguga vaadates mõtled, et ahjaa näed ongi nii, kuidas enne ei pannud tähele.
Õhtul kuulsin emmelt, et mu pakike sai teele pandud. 18kg häid asju Eestist, oi kuidas ei jõua ära oodata, et see kohale jõuaks.
Neljapäeva õhtul tabas mind veel üks tore üllatus. Vaatasime filmi ja siis järsku hakkas mul nii külm ja ma värisesin, aga samas oli väga palav. Tuli meelde, et Karoliina oli paar nädalat varem maininud, et ta ostis kraadiklaasi, läksin siis seda laenama. Ja täitsa lampi oligi mul järsku 37,5 palavik, mis kerkis õhtu jooksul lausa 37,9 ni. Ma ei tundnud ennast üldse hästi ja kerge paanika hakkas ka tulema, et miks ta ei lange, isegi kui ma seda palavikku alandavat rohtu jõin.
Reede hommikul oli palavik endiselt olemas, kerkis isegi 38ni, aga mis teha, kooli pidi ikka minema. Juba paar nädalat varem tahtsin arsti juurde minna ja see oli viimane piisk, et see ära teha. Hommikul helistasin arstile ja õnneks sain kohe reedeks ka aja. Päeval oli enesetunne ikka väga halb ja ilm oli ka muidugi hästi tore - ka meil siin tuli natukeseks lumi maha. Ühesõnaga arsti juures sain käidud ja sain ka antibiootikumid, mida vaja oli, ja mis on suht ime, sest nad on siin väga väga antibiootikumide vastased. Aaa ja parim osa Suurbritannia juures - retseptiravimid on tasuta. Ja juba paari esimese rohuga muutus enesetunne märgatavalt paremuse poole. Reede ja laupäev möödusid seega väga rahulikult, natuke, mitte küll palju, olen nokitsenud oma essee kallal ja mõningaid mõtteid ja ligi 300 sõna saanud kirjutatud.
Täna pole palavikust enam haisugi, natuke uimane on veel olla, aga reedega ei saa võrreldagi. Hommikul käisin lidlis süüa toomas ja muud ei midagi erilist.
Muidu sujub elu rahulikult hetkel. Kohe kohe on november ehk nüüd lähen panen ennast ka trenni kirja, kuna neil ei ole 30 päeva süsteem, vaid see, et iga kuu esimesel läheb raha maha, seega leidsin, et poole kuu pealt pole mõtet seda teha.
Ilmad on ka siin suht jahedad, nagu ma mainisin, siis lumi oli ka maas. Jäädvustada ma seda muidugi ei saanud, sest mu kaamera on endiselt katki ja keeldub pilte salvestamast (vahepeal oli väike lootus, et äkki läks üle, aga ei).
Linna ei ole ka ammu jõudnud, olen lihtsalt vaikselt kooli ja kodu vahel tiksunud. Homme tahaks küll linna poole minna korra ka.
Praegu lõpetan ja liigun magama ja endiselt on mul väga kahju, et ei saa pilte panna :(
NB! Koguaeg unustan, aga pean ära mainima, et Hillheadis on niiiiiiiiiii palju jäneseid. Lihtsalt kalpsavad siin igal pool ringi. Lähed välja näed ühte siin, teist seal jne. Kevadel pidi siin täielik jäneseuputus olema, mis on minu arust juba praegugi.
No comments:
Post a Comment