Fairs

Eilne õhtu möödus ka väljas. Läksin koos uue eesti tüdrukuga, kes oli just saabunud. Baaris kohtusime veel ühe eesti poisiga, kes on teisel aastal, ja veel nägin ühte eesti poissi, kellega ma käisin koos prantsuse keele kursustel. Seega tõesti on tunne, et terve või vähemalt pool eestit on siia kolinud.

Koju jõudsin mingi kahest. Hommikul läks uni juba seitsmest ära, aga noh ikka üritasin veel magada, kuigi suht edutult. 11.30 liikusime 4 eestlasega linna, tee peal liitus veel eesti poiss koos tema korterikaaslastega ja liikusimegi ülikooli juurde, kus oli siis spordiklubisid tutvustav laat. Seal saime natuke näksida igal pool ja terve hunniku nänni - enamuselt pabereid, aga ka snäkse, kliendikaarte, pastakaid ja kõike võimalikku.

vot selline kotitäis asju

 

 

Pärast laata käisime ennast arsti juures kirja panemas, täitsime hullud ankeedid jms ja siis oli mingi kontroll, kus mul lihtsalt vaadati, kas mul käe peal see vaktsiini arm :D Vahepeal olime jälle lahknenud ning mina liikusin Katariinaga (eile saabunud eesti tüdruk minu majast) Morrissoni, et talle tekke-patju otsida. Pärast liikusime MacRobert builingusse, mis on üks hoonetest, kus toimuvad loengud ja advisori meetinug, ehk kohtumised nõustajatega, kes aitavad sul valida õiged loenguid jms. Kuna kahel eestlasel olid siis kohtumised ootasime neid seal. Kella neljast liikusime Katariinaga koju tagasi, et asjad ära panna ja šoti traditsioone jms tutvustavale laadale minna. Mingi viiest liikusimegi sinna. Mõtlesime bussiga minna, kuna see oli suht kaugel. Bussipeatuses tuli üks tüdruk meie juurde, et te olete eestlased või? ja no nii leidsimegi veel ühe eestlase :D Liikusime siis kõik koos sinna laadale, mis oli täielik pettumus. Seda reklaamiti nii suurelt, et ma ootasin ikka väljas kuskil suurel muruplatsil mingit uhket asja. Tegelikult oli see pisikeses ruumis u 10 erineva lauakesega, millel polnud šoti kultuuriga pmst mingit pistmist. Seega see oli väga väga suur pettumus.

 

Edasi mõtlesime siis mööda Union streeti (peatänav) tagasi liikuda kodu poole. Olime täpselt Primarki juures ja lõpuks ometi sain ma sinna ka sisse minna. Küll ainult 15 minutiks, aga siiski. Kuna ma olin hommikumantlijahil siis suundusin kohe ülesse pesudesse, kus minusugune pidžaamafriik võib täiesti lolliks minna. Täielik wonderland. Leidsin 10 naelaga ideaalse roosa ülikena hommikumantli, mõtlesin, et noh hommikumantel ei saa ju kunagi liiga suur olla ja võtsin L suuruse. Kodus tuli välja, et see on haigelt suur, seega lähen vahetan homme ümber.

 

Minu uus parim sõber

 

 

Siis suht liikusimegi koju ja rääkisime juttu. Käisin köögis söömas (esimest korda korralikult õhtul kell 8 alles) ja rääkisin oma köögi inimestega juttu. Lõpuks tulin tuppa, et issiga rääkida, aga järsku koputas Lucy (šotlane, minu köögist) mu uksele. Ta oli näppu lõiganud ja ära minestanud ja tahtis igaks juhuks kellegi juures olla, kui uuesti peaks minestama. Aga kuna ta ema oli arst, siis ta suht ise teadis mida teha, kuigi mind ehmatas ta päris korralikult ära. Vot ja nüüd käisin Karoliina juures muffinit söömas ja nüüd lõpetan seda posti, et lõpuks magama minna. Pid vaikne ja tubane õhtu olema, aga ma lähen ikka mingi kell 1 magama. Hästi.

 

Aga šoti ilm on väga kahtlane. Kodust ilma vihmavarjuta väljuda ei maksa. Täna näiteks oli täiesti selge taevas meie pea kohal ja vihma sadas. Ja tuul on ka koguaeg päris kõva ja noh temperatuuridest ärme üldse räägi. Ikka väga külm on.

 

Ja selle nädala põhilaused on:

Where are you from? - Kust sa pärit oled?

What are you studying? - Mida sa õpid?

When is your advisor meeting? - millal su nõustajaga kohtumine on?

 

Ja kui sellest vestluse arendamiseks ei piisa, võib veel vanust küsida jms. Aga tavaliselt nendest kolmest küsimusest piisab, et jutt jooksma saada.

 

Aga ma nüüd lõpetan ja üritan voodisse saada :)





Sisseelamine

Eilne päev läks kuidagi nii, et ei jõudnuki kirjutada.

Hommikul ma ei teinudki midagi väga erilist. Ärkasin suht vara, Karoliina (eesti tüdruk) tuli koputas uksele, aga ma olin juba üleval. Siis rääkisime juttu, käisin pesus. Btw dušid on ka megakorralikud. Ükskord peaks koridore ja kööki/dušše ka pildistama. Kella 12.30 liikusin Adam Smithi maja ette, sain Godaga kokku, et linnas Karolinaga (leedukas) kokku saada ja randa minna. Meiega liitusid ka poolakas Igor (kellega ma olin facebookis rääkinud enne) ja prantslane Brice. Hommikul tundus, et tuleb ilus ilm, aga kui olime natuke mööda Don streeti jalutanud hakkas Šotimaa tõeline pale välja tulema. Ülikähku läks pilivseks ja hakkas vihma ka sadama ning ülikõva tuul oli. Mul muidugi polnud ka vihmavarju. Õnneks läks enam-vähem varsti üle ka.

Seega plaanid randa minna muutusid ja jalutasime niisama mööda King Streeti Union Streeti poole (kaks peatänavat). Union Streetil tegime vahepeatuse Starbucksis, kus ma sain finally oma caramel frappucino, mis oli ülihästi tehtud ja üldse mitte nii kallis kui mujal. Edasi suundusime Union Square'i poole (kaubanduskeskus). Tegime seal tiiru, ühtegi poodi küll miskipärast sisse ei läinud.
Nägime ära ka sadama ja hakkasimegi sealt vaikselt tagasi tulema. Käisime ka poest läbi ja vaatasime ülikooli campust ja the Hub'i mis on ülikooli selline kogunemiskoht vms. Seal on infohub- ehk siis infopunkt, kohvik, subway, pood (kus saab igast ülikooliasju osta nt nagu pusad), arvutid.

Ühikasse tagasi tulime läbi Seaton Park'i, mis on pimedal ajal väga halva mainega koht, kuna ta on valgustamata ja seal on päris palju kallaletunge olnud. Aga mõtlesime, et valges ja neljakesi (Karolina lahkus linnas, tal oli kokkusaamine) võib minna küll. Tegelikult on päris ilus park, aga jah täitsa arusaadav, miks seal ei soovitata olla pimedas.

Siis tulimegi koju ja suht lebotasin niisama. Õhtu läksime siis siia meie oma Unon Bari, seal on iga õhtu mingid üritused, sissepääs tasuta ka veel seega pole mingit pointi minna linna, kui vägaväga palju rahvast  on siin samas ja kodu on 100m kaugusel. Seal sa ka jälle nii paljude uute inimestega kohtutud. Alguses olime üldse õues, siis liikusime baari (aa sellel hetkel siis oli seltskond, mina, eesti Karoliina, leedu Karolina, Goda ja Igor, ehk siis pmst kõik Ida-Eurooplased, õhtu jooksul tuvusime veel tšehhi ja rumeenia tüübiga ja prantsuse tüdrukutega ja 2 rootsi poisi ja 1 tüdrukuga). Põhilise aja veetsime diskosaalis, mis oli küll suht tühi, aga õues olles rääkisime igasugustest klassikalistest lauludest nagu wonderwall ja sex on fire ja siis läksimegi diskole oma playlisti küsima ja no kurk on siiamaani valus. Kui disko ära lõppes liikusime Hector Boece'i majja (ühika nimi). See on vist kõige odavam ühikas mingi £85 naela nädal, kui ma ei eksi, ja no see on küll ikka väga väga rott koht. Väga hea meel, et sinna ei läinud. Õudne. Ma ikka üliülirahul oma ühikaga.

Koju jõudsin mingi pool 2 ja kahest sain magama.

 

 Union streeti ja King streeti ristumiskoha selline väljakuke. Vasakult siis leedu Karolina, Brice, Igor, mina ja Goda

 Ülikool

 Seaton Parki ilusam osa

ESMASPÄEV

Tänane päev algas 8.15 kohaliku aja järgi, kuigi ma olin üleval juba varem. Täna oli siis Freshers weeki esimene ametlik üritus 10. 30 oli direktori tervituskõne auditooriumis. Pärast seda liikusime academic fayre'le, kus olid esindatud kõikvõimalikud erinevad valkonnad ja õpilasesindused jms. Sai nänni ja palju pabereid. Enne fayre'i sain veel ühe eestlase Tiinaga tuttavaks ja kui olime seal tiiru peale teinud liikusime eestlastega (mina, Karoliina, Triinu ja Tiina) linna, et osta ja otsida süüa. Läksimegi Morrisoni, mis on kohalik toidukett, ja ostsime mõned asjad ja siis sõime seal kohvikus. Ma võtsin tikka masala riisiga. Päris hea oli. Üldse oli väga mõnus ainult eesti keeles rääkida, kuigi ma pole üldse nii kaua eemal olnud ja noh ikka saab eesti keeles ka rääkida. Ja eestlasi on siin veelgi. Üks tüdruk saabub täna ja üks eestlane peaks veel meie majas olema, aga ma pole temaga kohtunud veel.

Ja mingi kolmest jõudsimegi juba tagasi. Suht uni tuli ka peale, et peakski vist voodis seriaali vaatama või midagi, natuke puhkama enne õhtut.

Riietepoodidesse pole ma veel jõudnud, aga söök on küll siin väga odav. V.a piim, mis on suht kallis ja maitseb rõvedalt vee moodi, isegi täisrasvased piimad. Meil peaks siin teeotsas olema LIDL mis on umbes nagu säästukas ja see pidi veel kõige odavam olema. Ja neil on hästi loll reegel, et kui poest alkoholi osta siis nad ei aktsepteeri ID-kaarti, vaid kas passi või juhiluba, mille ma õnneks kaasa võtsin. Koguaeg ei tahaks küll passiga ringi käia.

Neljapäeval pean minema prantsuse keele testi tegema, et näha, mis gruppi ma lähen.

Ja nii ma siin praegu elangi. Hetkel ei ole küll veel mingit koduigatsust ega midagi. Mul endiselt laagri tunne. Aga samas ükskõik, mis kahtlused mul ka polnud, on mul hetkel ikkagi hea meel, et ma siin olen.

KH

Pildikesi

Laialai lammutatud welcoming pack, mis meid laual ootas. Sisaldas siis sööki ja igast flaiereid jms

 Vaade minu toast, minu tuba on viimasel korrusel

Pool minu toast, ei teagi, miks teisest poolest ei teinud.

Meie üüber fancy raamatukogu

Ja seest poolt ka 

Ülikooli esine plats

Leedu tüdrukuga jalutamine läks pikemaks kui arvatud. Jalutasime kooli raamatukoguni, kus kohtusime ühe teise leedukaga, kes on siin juba mitu nädalat elanud. Ta siis näitas meile natuke ümbrust  ja koolihooneid.
Ülikooli peahoone juures nägime juba ka mehi seelikutes, seal oli mingi pulmapidu.

Siis mööda linna jalutades jõudsime peale päris pikka jalutuskäiku ASDA-sse, kohalik pood, hästi hästi suur ja hästi hästi suure valiku ja ka suht soodsate hindadega. Käisime ka £1 poes, kus ma oleks võinud ausalt lolliks minna. Okei okei, suutsin siiski ohjeldada ennast ja ostsin 1 naelaga: šampooni, 10 riidepuud, poti, 2 vedelseepi (jagasime leedukaga), tassi, noad, kausi ja kuivšampooni. Sealt vist kõik.

Siis suundusime ASDAsse kõike muud ostma. Eeskätt oli mul vaja voodiasju, aga see oli mul täitsa meelest läinud ja poole toidukorvi täitmise pealt tuletas Goda (leedu tüdruk) mulle meelde, et mul oli ju neid vaja. Teki sain 8 naelaga ja 2 patja 2.49 naelaga, nii et päris hästi. Siis ostsin veel rätiku ja elulistest asjadest oli see vist kõik. Natuke süüa ka, mitte palju, kuna ma pole oma külmikut veel saanud.

Peale pikka pikka jalutuskäiku jõudsime lõpuks kolmekesi tagasi ühikasse ja tegime plaani siis koos tema majas kokata ja süüa, aga kui ma sinna ükskord kohale jõudsin, olime me kõik nii väsinud ja kõht pold ka enam tühi ja roomasin oma tuppa tagasi Tulles nägin ka eesti tüdrukud ära, kes olid just poodi minemas. Mõtlesin siis nats magada. Väsimus oli aga und ei olnud, pakkisin siis kohvri lahti ja tegin ka toa korda ja panin asjad kappidesse ära. Tegin väikest plaani õhtu siia meie oma baari mingile üritusele minna. Lõpuks kui ma välja otsustasin minna käisin Karoliina toast läbi (elab pmst 2 korrust all pool) ja siis rääkisime juttu ja käisime siis korra ka Union Bar-ist läbi, aga see oli nii ülerahvastatud ja nii umbne, et seal oli võimatu olla. Otsustasime, et oleme parajalt väsinud ja tulime tagasi. Natuke veel rääkisime minu toas juttu. Mõtlesin enne magamaminekut teed ja küpsiseid süüa, kuna endiselt pole korralikku midagi söönud. Läksin siis kööki vett keetma ja kohtusin esimest korda oma päris naabritega ehk siis T34 ja T35. Mõlemad šoti tüdrukud ja väga toredad. Ühega neist jäin pikemalt juttu rääkima. Lõpuks mõtlesin, et peab ikka magama minema, täna on ju olnud ligi 20+ tunnine päev (and counting). Homme vist on plaan randa minna ja rohkem väga polegi.

Panin pildid ka arvutisse, aga pildiposti teen homme:)

Home sweet home - Wavell house

Uskumatu - ja siin ma olengi!

Lennud läksid ilusti Tallinnas tuli küll 2 kilo kohvrist eemaldada. Maha jäid kingad, šampoon, 1 šoks, lina ja 1 spagetid.  Aberdeenis oli ülikooli õpilasesinduste liikmed vastas (kes orgunnivad ka Freshers weeki) ja tõid meid autodega ilusti ühikasse. Võtsin võtme, ostsin esimese asjana kohe külmiku endale ära (ainult £25) ja tulin tuppa.

Ühikas ise on megakeeruline. Selleks, et üldse õigesse trepikotta jõuda tuleb miljon erinevat koridori läbi käia, kust omakorda hargenb veel miljon koridori. Aa ja Hillheadis hakkab elama umbes 2000 inimest, seega VÄGA PALJU.

Tuba on väga kena, lihtna, aga kena. Laud, tool, lamp,riiul, voodi, kapp (riiulitega ja riputamisosaga jms), kraanikauss ja selle kohal peegelkapp. Vot nii ja isegi ruumi on päris okeilt. Köögile pole ma veel ligi saanud, sellele ligisaamiseks on ka igal 5 inimesel oma kood oma köögi jaoks. Vetsud ja vannitoad on ka väga okeid:)

Toas oli eriti meeldiv üllatus - laua peal oli n.ö tervituspakk kui selline. Seal sees oli karp kus oli coca-cola purk, mingid küpsised, tex mex seasoning mix, crackersit, nätsud, kummikommid ja veel mingid küpsised ja nive kreemitester ja mingi deodorandi väike tester ja lõhnatester. Siis veel söögikarp, millega saab süüa kaasa võtta. Siis veel vihik,harilik ja linna- ja koolikaart siis hunnik flaiereid jms ja 2 kõnekaarti, nii et seda ei pea ostma. + veel siis freshers pass ja selle nädala meelelahutuskava.

Väga palju toas ei teinudki midagi, tahtsin kohe arvutisse seega oli vajalik kohalikku poodi (meil siin ühikakompleksis oma pood) minna seda adapterid ostma, millega saaks ühendada normaalseid juhtmeid nende võrku. Tehtud. Siis tulin tagasi, wifi ei läinud tööle. See nädalavahetus on peahoones õnneks ka mingi IT-abi. Tuli välja, et siis kui mul käis arvuti viirustega remondis sai siia nii kõvad kaitsed peale pandud, et ta ei lase migneid asju läbi ehk siis seal oli hull jamamine. Selle saime korda, aga mujal võib mul ikkagi netiga raskusi tekkida, k.a nt lennujaamades täna ei saanud. Hetkel ei saa nt msni ka sisse ja internetti ainult exploreriga :( sellele tuleb lahendus otsida.
Ja ka mu telefon ei ühendu siia wifisse, selleks peaksin ma oma androidi süsteemi uuendama. Eks sellega tuleb ka kunagi tegeleda.

Nüüd oleks tarvis poodi minna, pidime nende eesti tüdrukutega minema, nad peaksid vist varsti saabuma. Siis minuga ühel lennul oli üks Narva tüdruk, kellega me küll suhtleme inglise keeles. Koha peal oli veel hunnik soomlasi, kellest üks oli ka tegelikult eestlane nii et rahvast küll  :)


Ja kõike korraga on nii palju, et ma ei oskagi midagi teha kohe. Kohver on mööda tuba laiali, nagu minu puhul ikka. Ehk kunagi saab ka lahti pakitud.


Aga praegu lähengi ühe Leedu(?) tüdrukuga jalutama ja ümbrust uurima:)

Pilte ka varsti!

Ettevalmistused

Nonii, ja ongi täpselt nädalake jäänud minekuni. Nüüd on hirm juba asendunud excitementiga. Tahaks juba kõiki uusi inimesi näha ja no freshers weekil on nii palju erinevaid üritusi, et mina ei suuda küll järge pidada, millal kes mis kus.
Täna sai siis igasugu asju veel aetud ja sain kätte ka viimase (ma eeldan) paki Aberdeenist. Seal oli pisike brošüür tähtsamatest asjadest ja appointment advisoriga, kes aitab sul valida aineid ja tunniplaani kokku panna ja kontrollib, et sa ikka võtaksid nii palju aineid, kui vaja ja neid, mis vaja. Which reminds me, et teisipäevaõhtune pidu, mis iganes see siis ka pole, peab lõppema normaalsel kella ajal, et kolmapäeval 9.20 jõuda kooli (rääkimata sellest, et ma ilmselt eksin 100 korda ära jms)

Vahepeal ei ole siin Eestis väga midagi erilist teinud. Puhanud palju ja sõpradega kokku saanud. Vaikselt olen hakanud ka asjade pakkimisele mõtlema ja osad asjad välja otsinud, kuigi pakkimise koha pealt on veel väga väga palju teha ja kogu aeg peab meeles pidama, et 23 kilo, mida on välismaale kolimiseks häbematult vähe...
Aga nii väga tahaks juba õppima hakata. Ilmselt kui ma oma mustmiljon kodutööd kätte saan ma nii enam ei mõtle, aga hetkel küll on väga imelik tunne, et ma ei käi veel koolis ja ei õpi.

Vot nii läheb praegu. Homme sõidan Pranglile ja järgmine nädal siis juba rohkem igasugu good-bye tegevusi!

Aegna

Enne veel, kui sellest blogist saab minu ametlik Šotimaa blogi, siis tahan siia kirja panna ka seiku ettevalmistusest ja veel viimasest paarist nädalast Eestis. Hetkel tahaks küll kõige muuga kui kooliasjadega tegeleda, kuna ootusärevust väga pole. Rohkem on hirm, kuna tegu on ikkagi nii suure muutusega.

Esmaspäevast kolmapäevani õnnestus mul siiski veel Aegnal käia. Tallinna keskkonnaameti poolt oli Tallinnasse laagrisse kutsutud kari lätlasi, kelle laager toimus Aegnal. Tegelikult algas see juba pühapäeval, aga kuna mul oli esmaspäeval veel töö siis läksin õhtul Jukuga järgi. Aegna on lihtsalt koht, kus saad ennast alati hästi tunda ning mul tulid kõik need toredad ajad meelde, mis seal on olnud.

Esmaspäeva õhtul ei teinud väga midagi käisime vaid rannas grillimas ning kuna lätlastel oli kell 11 juba öörahu, siis ei muud tarka väga ei teinudki. Teisipäeval tegime saare lõunapoolsele osale tiiru peale, mängisime mänge, käisime õhtul veel rannakaitsepatareid vaatamas ja isegi sauna sai (esimest korda aegnal).

Aga ma hakkan tõsiselt puudust tundma nendest pidevatest reisidest ja sellest, kuidas kämpade juures kuuleb merekohinat nii, nagu kohiseks ta su jalge ees. Meenusid kõik need ägedad mälestused.
See kuidas me veetsime õhtu rannas ja Kadi nägi poolduvat tähte ja mingi hirmus valgus oli ja kuidas me eksisime ära ja kuidas kämpasse jõudes oli see maailma parim tunne. Meenus see, kuidas me ükskord vihmasel sügisel aitasime Sannul tema esimeseks Junior Handler võistluseks valmistuda. Meenus see, kuidas me päevitasime kiigel ja veetsime terved päevad meres, sest lihtsalt nii palav oli. Ja ka see, kuidas me kenti mängisime ja Ladalt Eesti mängus pähe saime. Ja muidugi rääkimata sellest kui mõnus ja rahulik seal on (kui Luule just ei karju) ning kui mõnus loodus.

Veel ootavad mind ees kaks koertekat ja Prangli reis. Kuid miski ei saa olema enam nii nagu ta oli ja see on ju loomulik, et kõik kasvavad suureks ja lähevad oma teed, aga samas on see metsikult kurb. Jällegi on tunne, et kui ma jääks Eestisse oleks kõik nii palju kergem.

Nostalgiline