Tööloom

Heihopsti!

Nädalad ja päevad justkui sulavad ühte ja nii mõndagi on juhtunud. Nimelt olen tegelenud hoogsalt tööotsingutega, mis nüüd lõpuks ka vilja on kandnud.

Kokku saatsin avaldusi ligi 15 kohta, vastuseid sain mõnelt üksikult. Eelmine esmaspäev käisin ühes India restoranis intervjuul, kuhu pidin ka nö treeningule juba minema, aga mulle väga ei sümpatiseerinud see koht, aga olin suhtumisega, et mis teha tööd on vaja. Õnneks helistati teisipäeval mulle ühest hotellist. Kolmapäeval käisin intervjuul ja reedel läksin juba koolitusele ja töö oligi minu. Olin täitsa seitsmendas taevas, sest tegemist väga uhke 4tärni hotelliga, kelle põhirõhk on pulmade korraldamisel. Ja see ongi ka minu töö - olla pulmades ettekandja. Ei midagi keerulist.
Homme (reedel) on esimene tööpäev.

Raskemaks läks asi eile, kui mulle helistati ühest teisest Aberdeeni nelja tärni hotellist, aga kahjuks pidin ära ütlema, kuna töö juba olemas. Sellel hotellil on spa, kuhu ma oleks saanud tasuta ja tasuta transport jms. Süda tilkus ikka veidike verd küll eile. Oleks nad nädal aega varem helistanud oleks mul ilusti olnud kahe koha vahel valida. Ainuke suuur suuuur miinus selle koha puhul oleks olnud see, et ta asub veelgi kaugemal. Praegu mul on õnneks aint ühe bussiga sõit, aga siiski ca 40 mintsa. Sinna oleks pidanud minema kahe bussiga ja ma ei tea kui kaua, sest see linnast väljas. Seega vist ongi parem, et nii läks.

Aa parim on asja juure see, et kohad nagu McDonalds, ASDA, Farmfoods (ehk siis tavalised mõttetud müügitööd) keegi ei tahtnud mind. Saatsid kirjad, et seekord ei sobi neile, aga kaks Aberdeeni 4tärni hotelli tahtsid mind. Pretty nice or what. 1,5 nädalat tagasi olin mustas masenduses, et ma ei saa elusees tööd ja homme on esimene päev.

Norwood Hall Hotel ehk siis minu töökoht

Pole just parim pilt, aga selline on mu töö vorm.

 

 

Vot nii ehk siis see on päris hea uudis.
Koolis sujub enam-vähem. Endiselt üritan see semester korralikult õppida ja tunnen küll, et tegemist on kuidagi palju. Kahe nädala pärast kukub esimese essee tähtaeg.

Muidu on meil siin päris kevad juba. Vahepeal oli mitu päeva päikest ja sinist taevast ja linnulaulu, aga täna oli jälle suht sombune ja hall.

Väike kodune valentinipäeva tähistamine.

 

 

 

 Mis veel? Hmm..Tundub, et nii hilja öösel (tegelt ei ole väga hilja, aga palju ringi joostud täna) aju enam ei tööta.

Ootan vaheaega, mis tegelikult on juba märtsi lõpus. Jaajaaa kõigekõige toredam uudis üldse: Sannu tuleb mulle külla!!!!!

Pühapäev tuleb ilmselt väike Vabariigi aastapäeva tähistamine. Facebookis on meil oma eestlaste grupp ja seal on mingi 30+ liiget ja siis arutasime, et kus mida teha. Ja siis täna sain kutse ühele üritusele, et keegi juba korraldab oma juures mingit asja ja seal on 40 (!!!!!!!!!!!!!!) inimest lisatud. 13 minejat, 2 võib-olla ja 25 kutsutut. Uskumatu, eestlased on ausalt kõik siia ümber kolinud. Teisipäeval sain sotsioloogias veel ühe eesti tüdrukuga tuttavaks. Tõesti uskumatu arv!

Aga ma nüüd lõpetan ja üritan nädalavahetusel oma esimesest tööpäevast väikese ülevaate teha, aga samas õppida on ka palju, nii et eks näis :)
Hetkel tikub hull uni peale, nii et kobin nüüd magama.

Head ööd!

Sest et olen busyy

Tegelikult väga ei ole ja juba pikemat aega olen tahtnud kirjutada (eelmisest juba pea 2 nädalat möödas, häbi häbi) aga kogu aeg on kas midagi vahele tulnud või ei ole viitsinud.
Üritaks siis nüüd ühe põneva jutu vahepealsetest sündmustest kokku panna, aga ma ei oska väga põnevalt kirjutada, oh well, here goes.

Jagan väikesteks alapealkirjadeks, siis mul endal lihtsam meelde tuletada (ja et tõestada, kui raske mul on miskipärast blogi kirjutada, siis seda esimest kahte lõiku olen teinud mingi pool tundi vähemalt, sest kogu aeg on midagi vahele tulnud).

 

KOOL 

Nii, eelmises postituses kirjutasin kooli algusest. Praeguseks on juba kolmas nädal. Tunniplaanist nii palju, et ei saanud ikkagi sellest esmaspäevasest kolmetunnisest pausist lahti, kuna kui ma läksin 2 tundi hiljem, kui regamine oli hakanud, sotsioloogia tutorialisse ennast regama, olid kõik normaalsed ajad täis, ja sain neljapäeva kell 9. Vandusin küll, et ei ühtegi kella üheksast asja see semester, aga kõik ülejäänud ajad olid mingi pärastlõunad, mis minu üldiselt kell 12 lõppeva tunniplaaniga kuidagi ei sobiks.

Ma ei saa aru, kas asi on selles, et ma võtan see semester õppimist tõsisemalt või ongi kool raskemaks läinud. Otseselt ei ole veel väga palju asju, aga koguaeg on kas mingi lugemine (raske teoreetiline tekst inglise keeles võtab ikka päris kaua aega, eriti kui veel märkmeid ka teha, mis suht kogu asja point). Siis on mingeid powerpointe vaja üle vaadata ja tutorialiteks asju ette valmistada, põhiliselt prantsa. Eelmine nädal läksin tundi, oma arust kõik ära teinud, rohkemgi veel kui vaja, tunnis tuli välja, et ikka oli hunnik harjutusi tegemata. Täna läksin tundi, et oh jess, nüüd küll kõik ilusti tehtud ja ikka oli mingi krdi tekst lugemata, mis oli kuskil x kohas üldse kirjas, et seda teha vaja. Siis oli küll selline tunne, et no DOH ma ju püüan ja teeks kui ma üles leiaks need asjad. 

Sotsioloogia on endiselt äge, tutoriali pole veel olnud, aga see neljapäev on. Poliitika on ka äge, hästi teoreetiline hetkel ja palju mõisteid ja teooriaid jms, aga lahe ikkagi. Eelmine nädal oli esimene tutorial, minu äge tutor oli haige ja kursuse juhendaja asendas teda ja kuidagi väga lahe seltskond tundus ehk tundus, et inimesed teadsid millest räägivad ja selline tuline arutelu oli. Teemalt kas poliitika on teadus kaldusime suht kähku parteidele ja mida halba nad igas riigis teevad ja kes miks kuidas kus. ühesõnaga lahe oli. See nädal oli minu tutor juba tagasi, kes on endiselt sama energiline ja entusiastlik kui enne, aga samas arutlus ei sujunud nii hästi see nädal, kuna ma olin selliste inimestega grupis (4 inimest: mina, martin, üks tüdruk ja üks poiss), kes väga ei osanud midagi rääkida. Martin polnud lugenud, aga rääkis natukenegi, teine poiss ei ütelnud sõnagi ja kui ma üritasin neid vestlusse kaasata, küsides, et mida te arvate siis oli vastus pmst, et jah ma arvan ka nii. Ehk siis mina ja see teine tsikk rääkisime. Mul oli selest veitsa kahju, sest ma nägin, kuidas teised kaks gruppi tuliselt arutlesid ja siis ma olin veitsa kade.

Selleks neljapäevaks on esimene prantsa assessment ehk siis vastata luuleküsimustele.

JALGPALL

Kes siis veel ei tea, siis eelmine kolmapäev oli suur Šoti-Eesti sõpruskohtumine. Muidugi tahtsin vaatama minna, aga £20 mõtlesin, et vaese õpilasene kulub raha muudele asjadele. Plaanisime siis minna Bobbinisse ülekannet vaatama. Sättisin kodus just ja siis mingi 2 tundi enne mängu algust Scott küsis mult feissis, et mis mul plaanis ja kas ma mängu lähen vaatama. Ütlesin, et jah, aga aint ülekannet. Tuli siis välja, et tal 2 piletit, mida ta ei kasuta ja nii saimegi koha peale vaatama. Peab tunnistama, et see oli mu elu esimene jalgpall, mida ma koha peale läksin vaatama vist. Aga muidugi oli tore omasid vaadata/toetada. Alguses elasin päris hooga kaasa ja karjusin šotlaste vahel üksi EESTI EESTI, aga mul hakkas veitsa imelik ja šotlased tundusid natuke hirmsad ka (kui ma eesti hümni kaasa laulsin, ütles üks onu mu selja taga mulle, et vaata et sa kaasa ei ela neile, naersin ja ütlesin, et muidugi elan kaasa). Mitte, et ma jalgpallist küll midagi jagaks, aga eestlased olid suht passiivsed mängu mõttes, aga kuidagi siiski agressiivsed. Kogu aeg oli keegi maas või keegi sai pihta vms, Ooper ja mingi šoti mängija hüppasid peadpidi kokku, nii et Ooper lamas ikka kõva 5 minutit lihtsalt maas. Šotlased olid palju aktiivsemad ja valitsesid pea terve mängu ja nii jäigi 1-0, eesti kaotas. Aga jah, 'sõprus'kohtumisest oli asi kaugel.

Järgmine hommik sattusime Triinuga poliitikas (ta käis ka koha peal vaatamas) oma arutamisega natuke hoogu ja siis loengupidaja küsis, et 'kas kõik on ikka meiega?' meile viidates...

 

TRENN

Olen ikka üritanud korralikult trennis käia ka. Tõsi küll, hetkel rohkem jõuksis kui trennides, aga still. Täna käisin combat aerobicsis ja enne seda tegin ca 40 mintsa jõuksi ka. Üldse on Aberdeen Sports Village ikka igavesti mõistlik koht. Esiteks on ta suurim spordikeskus Aberdeenis, nii lähedal ka veel ja ainult £17 kuu piiramatu jõuks + piiramatud trennid. Ja lisaks kuulsin Martinilit, et saab veel  TÄIESTI TASUTA leppida kokku kohtumise instruktoriga, ehk siis saab suga kokku, räägib mis su eesmärgid on, tutvustab sulle jõuksi ja paneb personaalse treeningkava kokku ja Martini jutu järgi parandab toitumist ka veel. Ehk siis pmst personaaltreener TÄIESTI TASUTA. Päris nice, vahel ikka armastan seda riiki! Paningi endale homseks aja, kuigi mulle tundub,et peab vist ümber tõstma, aga kindlasti käin ära, sest praegu ma ilmselt teen kõike valesti jõuksis, kuna ma teen oma loogikaga midagi.

 

MUU ELU

Eelmine reede vist (?) kaks nädalat tagasi reede igastahes, käisime Martini ja Karoliina klubis. Piinlik on see, et ma ei olnudki enne klubisse jõudnud. Täitsa tore oli, aga ikkagi olen ma vist rohkem pubi inimene.

 

Pärast läksime Martini rõõmuks veel korra Cheersi, mis on kohalik geiklubi :D Mina ja Karo tulime kella 2 bussiga koju, Martin jäi veel tšillima sinna.

 

Eelmine pühapäev käisime Karoga rannas jalutamas. Ilus(apoolne) ilm oli ja mõtlesime, et lähme siis jalutame ja mina sain oma kaamerat ka üle tüki aja kasutada.

 

Selline majaderajoon on meil siin samas lähedal. See nägi lihtsalt niiiii idülliline välja ja miskipärast meenutab mulle kääbikumaja. Sellises tahaks küll elada.

Jah, olgem ausad, kui randa jõudsime oli juba suht hall jälle.

 



Mis veel? Aa eile tuletas Karo mulle meelde, et täna on vastlapäev ja tegime eile siis vastlakukleid. Ehk siis karo tegi taigna ja pmst kõik muu ja ma aitasin pätsikesi vormida ja süüa. Njomm njomm, täiega head olid. Muide, inglastel on see päev pannkoogipäev, ehk Lucy hakkab ilmselt köögis varsti pannkookide kallal möllama, ma ise ei viitsi küll midagi teha. Mune pole ka niikuinii.

 

vajusid küll veidi ära, aga maitsesid ikka hästi.

 

 

Vot hakkangi vaikselt otsi kokku tõmbama, kuna ma just sain aru, kui palju mul on õppida vaja ja kuigi homme on vaba päev, tundub, et aega ikkagi pole.
Paar pilti veel lõpetuseks.

Siis kui Kätlin üritab tervislik olla. Brokkoli-tomati vokk, pesto ja balsamicoga, kõrvale krevetid proteiiniks.

Salat Mozzarella ja hummuse täisteraleivaga.

Ostsin endale lõpuks fliisteki, natuke väike küll, aga sobib ikka. Ja ma olen täiesti kinnisideeline nüüd hommikuti oma voodi tegemisega. Pole sellist lollust kunagi enne olnud.





 

Aga okei, ma siis nüüd hakkan sotsioloogiat hoolega lugema. Õnneks tegin prantsa nädalavahetusel ära, seda nüüd vaja üle vaadata veel aint + uus luuletus neljapäevaks ette valmistada. DOH!!!

Olge tublid!
 

Uuel semestril uue hooga.

Uus semester on alanud ja tekkis tahtmine väike ülevaade anda sellest.

Eile siis sai uus semester alguse. Kõik loengud/tutorialid algavad minu jaoks kel 10, mis tähendab kella 8 tõusmist, mis iseenesest ei ole väga hull, aga kuna ärkamisrutiin puudub hetkel veel, on kell 8 ikka suht piinarikas tõusta.

Tundub, et esmaspäevad saavad olema mu kõige nõmedamad päevad. Eile oli küll ainult 2 asja, kolmetunnise vahega, aga muidu hakkab esmaspäeviti päris palju asju olema.
Kell 10 on prantsa suuline, siis on hetke seisuga kolm tundi pausi, kuhu ma üritaks ühe tutoriali veel pressida ja siis kell 2-3 on prantsa kultuur, 3-4 on sotsioloogia (jah, sain oma antrost lahti ja nüüd siis sotsioloogia, südamest loodan, et see on parem) ja siis 4-5 on poliitika tutorial. Ma ilmselt oleks mingi parema aja ka leidnud, aga mulle nii meeldis mu IR õpetaja, ja siis ma küsisin talt, et kas ta annab poliitikat ka ja seega tahtsin kindlasti tema gruppi saada ja kuna ma blond ei leidnud eile üles seda kohta, kus kirja panna, tähendas see muidugi seda, et kõik normaalsed ajad olid täis. Oh, well. Vähemalt saab kaelast ära.

Ja kõikidele ülejäänud päevadele (eeldusel, et ma saan sotsioloogia tutoriali sinna 3tunnise pausi sisse mahutada esmaspäeval) jääb vaid 2 tundi. Teisip prantsa ja sotsioloogia, kolmap vaba, neljapäev poliitika ja prantsa, reedel poliitika ja prantsa kuulamine. Ehk siis jee, poliitikat on ikka 2 korda nädalas.

Üldse kaasneb uue semestri algusega selline väike ootusärevus. Uued kursused (ma olen üliammu poliitikat oodanud, loodan, et see on nii äge, kui tundub). Siis see, kui sa paned oma tutorialite ajad kirja (õpigrupid) ja siis lähed kohale ja ei tea, kes su õpetaja on (vnoh ilmselt tead teda, aga ei tea, et sinu õpetaja on) ja näed kõiki uusi inimesi, kellega pool aastat kooos tutorialis veeta. Isegi ruumid on enamus uued, mis ikka ja jälle paneb mind imestama, kui palju ja kus kohas neid ruume küll leidub. Eile hommikul nt ei suutnud ma oma prantsa klassi leida, kuna see oli mingi nurgatagune uks sisehoovis, mis viis veel teisele korrusele. Oeh jesver, õpetaja ise ei leidnud ka seda üles. Täna läks ka otsimisele natuke aega ikka, aga leidsin ilusti üles.

Ühesõnaga näeb selle nädalaga siis ära, mis toimuma hakkab. Okei, mõned tutorialid algavad tõesti alles järgmine nädal, aga still. Ja juba oleks vaja lugema hakata ja asju tegema. Homme on vaba, küll jõuab.
Täna on mingi metsik unekas. Käisin oma 1 tunni ära koolis, istusin veits raamatukogus, tulin koju, tegin süüa ja läksin magama. Siis kui äratuskell helises ei olnud mul halli aimu ka, mis kell on, mis päev on, kus ma olen, miks ma olen või mis toimub. Üks sellistest keskpäevastest uinakutest. Ja pea 2 tundi pärast ärkamist ei ole uni ikka päris ära läinud, selline uina-muina tunne on. Õues toimuv hallus ja rõve vihm muidugi ei aita kaasa.

Aa, oeh seda Šotimaa ilma ikka küll. Eile hommik oli nii ilus päikesepaiste, läksin päikeseprillidega kodust välja. Kui ma kell 3 oma prantsa lõpetasin ja jõuksi läksin, oli metsik tuul ja padukas. Moraal: väljaminnes hoia varuks nii päikeseprillid kui ka vihmavari (ALATI).

Üks asi, mille poolest mulle semestri algused ei meeldi on see, et tuleb jälle uus hunnik kalleid raamatuid osta. Okei, tglt seekord vist niipalju polegi. 2 raamatut prantsasse, sotsioloogia oma peaks ostma ja poliitikas ei ole mingit konkreetset raamatut, mis on veits nõme. Ehk siis 3-4 raamatut aint, mis ikkagi lähevad vähemalt £50 kokku maksma. Õh. Vot nii.

Tegelt peaks hakkama asjalikuks nüüd, aga noo selline uni on, et lihtsalt ei saa. Õnneks on homme vaba. Lähen vist paintballi mängima. Üks tuttav on paintballi klubis mingi tegelane ja nad teevad siin Hillheadis sisemängu ja £4 aint, mis on paintballi kohta niii odav, sest see on nii mega lahe.

Pildistama pole ikka jõudnud, oh well, ehk nädalavahetusel. Muutsin oma trennikaardi ainult trennidest health&fitness paketiks, ehk siis trennid+jõuks. Pühapäeva õhtul käisimegi Karoliina ja Martiniga trennis. Eile ei old väga midagi, aga täna mu kõhulihased surevad. Igakord kui köhatan, pean kõhust kinni hoidma, et seda valu veits vähendada. Aga samas on lihasvalu mõnus, vähemalt tead, et oled teinud midagi.

Oplaa, kus nüüd tuli pikk ja spontaanne postitus.

Aga ma uiman edasi siis.
Tsauki!

Back to School soon

Ja ongi mu vaba nädal läbi. Libises sõrmede vahelt minema lihtsalt.

Midagi erilist ei teinudki väga, põhirutiin oli poole päevani magamine, pool päeva lebotamine ja siis õhtupoole/pärastlõunal mingi käimine ja siis jälle mingi kahest magama.

Kõige selline huvitama sündmus vast oli neljapäevaõhtune Burns'i tähtpäeva tähistamine, mis küll tegelikult oli reedel 25, aga me tähistasime varem, kuna aja poolest sobis nii paremini.
Igatahes see on tähtpäev ühe Šoti luuletaja auks ja süüakse siis Šoti rahvussööke nagu pastinaak (ma eeldan, et see on nii eesti keeles), magusa kartuli püree, porgandid, kartul, ühesõnaga hunnik köögivilju ja siis haggis, mis kirjelduse järgi peaks üks rõvedamaid asju ever olema ja no mina ikka suht pelgasin selle söömist, kuna olin igasugu õudusi kuulnud.

 Üks tavatumaid toite on Šoti rahvusroog haggis: lamba siseelundid küpsetatakse koos kaerakruupide ja hakitud sibulatega lambamaos.

Sellise kirjelduse leidsin Wikipediast. Tänapäeva poe omad ei ole vist küll päris nii tehtud. Meil oli Marks&Spenceri oma ehk natuke kvaliteetsem haggis ja pean tunnistama, et mullegi üllatuseks oli see täiega hea. Põhiline, mida tunda oli oligi ainult kruubid ja mingit lambasisikonda ma küll ei tundnud.

Vot, pärast läksime veel linna, kus saime Karoliina ja Martiniga kokku ja istusime nats Wetherspoonsis ja tahtsime klubisse minna, aga tundub, et neljapäeva õhtuti on Aberdeen suht surnud.

Reede magasin lihtsalt maha ja eile käisin linnas. Vot nii.

Aga juba homsest hakkab uus semester ja peab ütlema, et ma mõnevõrra isegi ootan seda. Ma tean, et nii kui mulle jälle hunnik kodutööd korraga kaela sajab ma enam nii õnnelik ei ole, aga paar nädalat saab ikkagi veel natuke kergemalt hingata. Ja jällegi tundub tunniplaan kuidagi hästi tühi, ca 1 asi päevas, aga noh samas ei ole mul veel ühte ainet, sest ma tahan endiselt sellest Antropoloogiast lahti saada. Sealt tuleb ilmselt mingi 2 loengut + tutorial, ja Poliitika tutorialit pole ka veel kirjas, seega miinimum 3 asja tuleb veel juurde.

Homme hommik on suuline prantsa, siis hetkel on 3 tundi pausi, mille ma kavatsen oma iganädalaseks raamatukoguajaks teha, kui mul see 3 tundi jääbki sinna.

Vot, aga ma lähen nüüd pühapäevahommikusi pannkooke küpsetama. Olge tublid ja nautige pühapäeva ;)

Pildiiid!!

 

Leidsin viisi kuidas pilte panna, mis on ikkagi veitsa tüütum, kui muidu, aga vähemalt saab pildid lisatud:)

 

 

 

Meil ka väike lumi maas, see oli vist mingi ainuke päev, kui päike ka paistis. Praegu on igapäev sombune ja mingid ülitugevad jääkülmad arktilised tuuled puhuvad ja kohati sajab rahet. Jup, mitte lund vaid rahet.

Tessy & Brutus siis. Vasakpoolne on jõulukingitus Doriselt ja parempoolne bern on üks osa Andrew kingitusest.

Sest milleks need alla võtta ju ?

Sünnipäevalaps

Siis kui IR-i õppisin eelmine pühapäev. Igatsen seda korras lauda.

Minu Granadiidi sünnikiviga kaelakee.

 

Tagasi Aberdeenis!!!

Olen tagasi ja vabandan pika pausi pärast. Tegelikult ei plaaninudki ma enne midagi kirjutada, kui eksamid läbi on.

Tagasisõit algas ka 'kenasti' nagu kohalejõudminegi.

Jõudsime ca 2 tundi varem lennujaama ja läksin kohe check-ini, kust mulle teatati, et mul pmst ei ole piletit, kuna fakt, et tallinnasse lennates mu lende muudeti, siis ülejäänd pilet tühistus automaatselt ja SAS ei broneerinud seda uuesti. Service deskist anti number ja öeldi, et helistage SASi. Õnneks oli üks õpilane, kes võttis vaevaks ise helistada ja ÕNNEKS sai asi korda. Kohver oli küll 26 kilo, mis tähendas 2,5kg asjade elimineerimist ja käsipagas oli ka ilmselt tugevalt ülekaalus ja raamatuid täis, nii et õlg suri.
Lennuk läks pool tundi hiljem, kuna metsik lumetorm hakkas just ja tiibu oli vaja puhastada, aga õnneks oli mu kahe lennu vahe seekord 1,5 tundi, mis ei olnud nii hull ja tähendas seda, et Frankfurdis kõndisin lennujaama ühest otsast teise ja otse lennukile pmst. Täpselt nii palju aega oli.

Hillheadi sain lennujaamast õnneks autoga, mis tähendas, et ma ei pidanud kohvrit tassima bussides keset ööd. Ja üldse, nii hea tunne oli tagas olla, siiamaani on. Kuigi ma tean, et kodu on Eestis, Tallinnas oli mul ikkagi tunne, et ma olen tagasi justnimelt KOJU jõudnud.

Ja siis oligi juba neljapäev ja sünnipäev. Päev möödus niisama aega viites ja natuke väljas käies, aga õhtuks oli Andrew mulle väikese üllatuspeo korraldanud, mis oli hästi tore, kuna ma ei tahtnud enne eksameid linna pidutsema minna. Seega oli nummi, et inimesed tulid ja chattisime ja sõime kooki ja jõime šampust. Muidugi tuli meelde pilte teha alles hommikul...
Aga kingid, kuna blogger juba teist päeva ei lase mul pilte panna, siis proovin hiljem pilte edasi lisada. Igatahes: sünnikiviga kaelakee, wikipedia ütleb, et eesti keeles on see Granadiid, hästi ilus, selline punane kivi, üritan pildi ka ikkagi panna. Ja mängu bernika, kelle ma nimetasin Brutuseks, kuna ta tõesti näeb välja nagu päris bernikas ja Doriselt jõuludeks saadud koer on Tessy, seega on mu 2 kutsut minuga siin :) Šampuse, lilled ja kommid ka muidugi.

Reede - laupäev - pühapäev möödusid kõik enam-vähem õppides. Esmaspäeval oli siis esimene kauakardetud eksam, mis tegelikult ei olnud nii hull, kuna seal olid enam-vähem küsimused, mida ma ootasin, aga ma vist õppisin veitsa üle, sest ma ei suutnud selle lühikese ajaga õiget informatsiooni piisavalt kiiresti ajust leida. No läbi saab ikka, aga oleks võinud paremini minna, arvestades, et mu essee küsimus oli ka pmst 1 eksamiküsimus ja ma suht ootasin sellele vastamist ja nii kui kirjutama hakkasin oli pool meelest läinud. Enamus asju teadsin laias laastus ikka, aga kuna see oli mu essee teema, siis tundsin ennast enne ülitugevalt selles. Aga oh well.

Aaa reedel käisin veel oma esseedel järgi. Antropoloogia essee, millega ma ise lõpuks täiega rahule jäin ja suht head tulemust ootasin oli kõva keskpärane 15/20 ja aasta nali oli mu prantsa luuleanalüüsi essee 1500 puhast häma - 18/20 kommentaaridega, et suurepärane töö ja hea arusaamise näitamine põhjendatud näidetega. Lihtsalt naersin südamest, hea meel muidugi, aga elusees poleks seda oodanud. Tegin selle suht sellise suhtumisega, et ah peaasi, et läbi saab.

Teisipäev - kolmapäev- neljapäev üritasin antrot õppida, mis ei sujunud küll väga hästi, kuid siiski tegin midagi. Ja reedel sain selle õudse antro ka tehtud, esimese küsimusega jäin väga rahule, teisega mitte nii väga, loodan, et nad siis tasakaalustavad üksteist ära.

Õhtul oli väike istumine ja siis liikusime Bobbinisse, see oli üks parimaid ja lõbusamaid õhtuid, mis mul siin olles on olnud. Linnamineku jätsime vahele, kuna mingid arktilised tuuled puhuvad ja suht rõve ilm oli.

Ja nüüd on mul siis täielik vabadus. Eile oli niiiiiiii lebo päev, et ei viitsinud isegi blogida. Vaatasin filme ja seriaale ja lihtsalt lebotasin. Mõningad asjad on vaja see nädal siiski ära teha, aga mitte ühtegi kooliga seotud asja ja isegi kui mul nüüd 29 hakkab teine semester ei toimu esimesed paar nädalat midgi erilist, kuigi mu plaan on korralik õppimisajakva seada endale, et enne mai eksameid mitte niimoodi paanikasse sattuda.

Meil on siin mitu päeva rahet sadanud ja rõve külm tuul puhub, aga noh muidugi ei midagi nii arktilist kui Eestis.

Siiski on kõik väga hästi ja no terve vaba nädal ilma ühegi kohstuseta on kirss tordi peal :)

Ja kuna ma kirjutasin selle valmis pühapäeva õhtul, lootuses, et äkki täna, esmaspäeval (okei kella järgi küll teisipäeval nüüd) blogger laseb pilte lisada, ei postitanud ära. Ah, eks mässan hiljem sellega siis.

Eile käisin siin lähedal väikeses poodidekompleksis niisama kolamas ja täna käisin linnas saapaid otsimas. Masendav, ma lootsin nii palju, et aled jms, aga valik oli pea olematu. Siiski sain primarkist ühed madalad saapad ja siis veel £3 ühed täistallaga megakõrged kontsasaapad, mis on üliägedad ja veel ägedamad, kuna nad olid ainult £3. Viimane paar, nägin neid ja mõtlesin, et no selle raha eest ma pean need saama, nii et perfekto.

Nüüd peaks veel minema trenniasja korda ajama ja siis jõuksis/trennis elama hakkama.

Vabandan pika pausi pärast, põdesin eksamite pärast. Mitte, et ma arvutis ei oleks käinud, aga tahtsin uskuda, et kui ma blogi ei kirjuta hoian aega kokku vms.

Aga seniks, kuni pilte saab (sest mu kaamera korras nüüd) hääd ööd ja olge tublid!



 

Aberdeen - Stavanger - Oslo - Kopenhaagen - Tallinn?

Ehk siis minu seiklus, koju jõudmisel.

Asusin kell 12 siis kodust teele lennujaama poole. Kiire tempoga bussipeatusse ja juba olingi lennujaamas. Kohvriga vedas, kaalus täpselt 22.9kg.

Lennuk Stavangeri läks 15.45. See lend läks ilusti ja jõudsime isegi 15 minutit varem kohale, läksin siis kähku otsima Oslo lennu väravat. Seal oli mingi  erinevat lendu, mis Oslosse läksid ja ma pidin uuesti turvakontrollist läbi minema, mis oli suht tüütu. Halb uudis oli see, et Oslo lend oli 15 mintutit edasi lükatud ja kuna mul oli niikuinii ümberistumise vahe ainult 35 minutit siis oli see 15 minutit väga kriitilise kaaluga ja noh muidugi venis see 15 minutit kahekümneks ja isegi üle. Kui me lõpuks maandusime oli väga vähe aega, et istuda ümber Oslo-Tallinn lennule. Üks tüdruk samalt lennult pidi ka selle Eesti lennuga minema. Jooksime siis läbi lennujaama ja kui jõudsime väravasse kell 19.52 öeldi, et meie 19.55 väljuma pidanud lend oli juba läinud (kuigi nad teadsid, et me tuleme). Oii kus siis läks paanika lahti. Meid suuanti SASi service deski. Öeldi, et selleks päevaks olid kõik Eesti lennud läinud ja esimene võimalus on järgmine hommik läbi Kopenhaageni. Võtsime siis selle lennu ja meid pandi hotelli ööseks üle tee asuvasse Radisson Blu hotelli. Selgitati välja, et meie pagas oli hoopiski Stavangeri jäänud ja see siis pidi Kopenhaagenisse lendama ja sealt juba meiega samale lennule istuma järgmisel hommikul.

Natuke nördidnuna, aga siiski õnnelikuna hea lahenduse üle suundusime hotelli. Tegime check in-i ära ja sain hambajarad jms vajalikud asjad, mida mul polnud ja suundusin oma tuppa. Ja ossaaa, kus oli tuba alles. Kohe üldse ei kurtnud enam.

vot täpselt selline tuba oli

 

Suur voodi, telekas ja megavannituba. No luks mis luks. Panin asjad ära, tegin korra arvuti lahti ja läksin alla sööma. Nimelt anti meile ka õhtusöögi voucherid buffeesse. Ikka väga uhke rootsi laud oli. Alguses sõin niisama mingi kartulit ja kapsast ja liha, aga muidugi pidi ka krevette ja austreid sööma. Kõht oli küll jube täis, aga magustoiduks võtsin veel Créme Bruléd. Njomm, njomm. Õues sadas paksu lund ja istusime akna all, küünal laual põlemas. Väga ilus ja õdune oli.

 

Siis suundusin tuppa ja istusin rahulikult arvutis ja mõnulesin. Mõtlesin, et peab ikka vannis ka ära käima, kui võimalus on. Vanni vee täitmine võttis terve igaviku, aga lõpuks sai. Panin siis teisele poole ääre peale veel läpaka ja istusin vannis ja vaatasin Vampire Diariesi. Lõpuks mõtlesin magama ka minna, et 3h magada, aga muidugi ei jäänud ma kohe magama, seega arvan, et sain magada mingi 2,5 tundi. Kell 4 oli mul äratuskõne tellitud ja ajasin püsti ennast. Natuke lebotasin ja tegin kakaod toas ja asusin alla, kust pakuti veel kohvi ka. Hommikusööki nii vara veel ei antud, seega anti meile 100NOKi väärtuses söögivoucher, et lennujaamast süüa osta.

 

 

Läksime läbi metsiku turvakontrolli, ostsime oma võileivad ja läksime Kopenhaageni lendu ootama. Peale saime vist õigel ajal, aga lend ise läks mingi pool tundi hiljem, kuna neil oli vaja lennukit jääst puhastada ja ilmastikutingimused olid ka halvad. Õnneks meil oli ligi 1,5 tundi aega peale maabumist, seega see pool tundi õnneks ei mõjutanud meid. Lennuk oli pool tühi, sain 3 istet endale. Jagati hommikusööki ja siis hakkasin õppima.

 

Kopenhaagenis passimine läks ka suht kiiresti ja peagi olimegi juba Estonian airi lennul. Istusime äriklassis, seega jagati peeneid sööke ja jooke. 11.25 maandusin siis Eestis ja lõpuks mingi kell 12 saime vist viimaks pagasi ka kätte. Sellel hetkel hakkas väss juba võimust võtma ja seega ka kerge ärritus.

 

 

Imelik on kodus olla. Ma ootasin nagu suuremat emotsiooni kuidagi vms, aga kuidagi mehh on .. Võib ju kah, aga kui ei oleks ei kurdaks, täpselt selline tunne on. Midagi pole väga uut ja tunne on nagu polekski ära olnud.

 

 

vot ja siin ma nüüd olen.

 

Lendude kohta ütleks, et lõpp hea, kõik hea :)