Uus semester on alanud ja tekkis tahtmine väike ülevaade anda sellest.
Eile siis sai uus semester alguse. Kõik loengud/tutorialid algavad minu jaoks kel 10, mis tähendab kella 8 tõusmist, mis iseenesest ei ole väga hull, aga kuna ärkamisrutiin puudub hetkel veel, on kell 8 ikka suht piinarikas tõusta.
Tundub, et esmaspäevad saavad olema mu kõige nõmedamad päevad. Eile oli küll ainult 2 asja, kolmetunnise vahega, aga muidu hakkab esmaspäeviti päris palju asju olema.
Kell 10 on prantsa suuline, siis on hetke seisuga kolm tundi pausi, kuhu ma üritaks ühe tutoriali veel pressida ja siis kell 2-3 on prantsa kultuur, 3-4 on sotsioloogia (jah, sain oma antrost lahti ja nüüd siis sotsioloogia, südamest loodan, et see on parem) ja siis 4-5 on poliitika tutorial. Ma ilmselt oleks mingi parema aja ka leidnud, aga mulle nii meeldis mu IR õpetaja, ja siis ma küsisin talt, et kas ta annab poliitikat ka ja seega tahtsin kindlasti tema gruppi saada ja kuna ma blond ei leidnud eile üles seda kohta, kus kirja panna, tähendas see muidugi seda, et kõik normaalsed ajad olid täis. Oh, well. Vähemalt saab kaelast ära.
Ja kõikidele ülejäänud päevadele (eeldusel, et ma saan sotsioloogia tutoriali sinna 3tunnise pausi sisse mahutada esmaspäeval) jääb vaid 2 tundi. Teisip prantsa ja sotsioloogia, kolmap vaba, neljapäev poliitika ja prantsa, reedel poliitika ja prantsa kuulamine. Ehk siis jee, poliitikat on ikka 2 korda nädalas.
Üldse kaasneb uue semestri algusega selline väike ootusärevus. Uued kursused (ma olen üliammu poliitikat oodanud, loodan, et see on nii äge, kui tundub). Siis see, kui sa paned oma tutorialite ajad kirja (õpigrupid) ja siis lähed kohale ja ei tea, kes su õpetaja on (vnoh ilmselt tead teda, aga ei tea, et sinu õpetaja on) ja näed kõiki uusi inimesi, kellega pool aastat kooos tutorialis veeta. Isegi ruumid on enamus uued, mis ikka ja jälle paneb mind imestama, kui palju ja kus kohas neid ruume küll leidub. Eile hommikul nt ei suutnud ma oma prantsa klassi leida, kuna see oli mingi nurgatagune uks sisehoovis, mis viis veel teisele korrusele. Oeh jesver, õpetaja ise ei leidnud ka seda üles. Täna läks ka otsimisele natuke aega ikka, aga leidsin ilusti üles.
Ühesõnaga näeb selle nädalaga siis ära, mis toimuma hakkab. Okei, mõned tutorialid algavad tõesti alles järgmine nädal, aga still. Ja juba oleks vaja lugema hakata ja asju tegema. Homme on vaba, küll jõuab.
Täna on mingi metsik unekas. Käisin oma 1 tunni ära koolis, istusin veits raamatukogus, tulin koju, tegin süüa ja läksin magama. Siis kui äratuskell helises ei olnud mul halli aimu ka, mis kell on, mis päev on, kus ma olen, miks ma olen või mis toimub. Üks sellistest keskpäevastest uinakutest. Ja pea 2 tundi pärast ärkamist ei ole uni ikka päris ära läinud, selline uina-muina tunne on. Õues toimuv hallus ja rõve vihm muidugi ei aita kaasa.
Aa, oeh seda Šotimaa ilma ikka küll. Eile hommik oli nii ilus päikesepaiste, läksin päikeseprillidega kodust välja. Kui ma kell 3 oma prantsa lõpetasin ja jõuksi läksin, oli metsik tuul ja padukas. Moraal: väljaminnes hoia varuks nii päikeseprillid kui ka vihmavari (ALATI).
Üks asi, mille poolest mulle semestri algused ei meeldi on see, et tuleb jälle uus hunnik kalleid raamatuid osta. Okei, tglt seekord vist niipalju polegi. 2 raamatut prantsasse, sotsioloogia oma peaks ostma ja poliitikas ei ole mingit konkreetset raamatut, mis on veits nõme. Ehk siis 3-4 raamatut aint, mis ikkagi lähevad vähemalt £50 kokku maksma. Õh. Vot nii.
Tegelt peaks hakkama asjalikuks nüüd, aga noo selline uni on, et lihtsalt ei saa. Õnneks on homme vaba. Lähen vist paintballi mängima. Üks tuttav on paintballi klubis mingi tegelane ja nad teevad siin Hillheadis sisemängu ja £4 aint, mis on paintballi kohta niii odav, sest see on nii mega lahe.
Pildistama pole ikka jõudnud, oh well, ehk nädalavahetusel. Muutsin oma trennikaardi ainult trennidest health&fitness paketiks, ehk siis trennid+jõuks. Pühapäeva õhtul käisimegi Karoliina ja Martiniga trennis. Eile ei old väga midagi, aga täna mu kõhulihased surevad. Igakord kui köhatan, pean kõhust kinni hoidma, et seda valu veits vähendada. Aga samas on lihasvalu mõnus, vähemalt tead, et oled teinud midagi.
Oplaa, kus nüüd tuli pikk ja spontaanne postitus.
Aga ma uiman edasi siis.
Tsauki!
Eile siis sai uus semester alguse. Kõik loengud/tutorialid algavad minu jaoks kel 10, mis tähendab kella 8 tõusmist, mis iseenesest ei ole väga hull, aga kuna ärkamisrutiin puudub hetkel veel, on kell 8 ikka suht piinarikas tõusta.
Tundub, et esmaspäevad saavad olema mu kõige nõmedamad päevad. Eile oli küll ainult 2 asja, kolmetunnise vahega, aga muidu hakkab esmaspäeviti päris palju asju olema.
Kell 10 on prantsa suuline, siis on hetke seisuga kolm tundi pausi, kuhu ma üritaks ühe tutoriali veel pressida ja siis kell 2-3 on prantsa kultuur, 3-4 on sotsioloogia (jah, sain oma antrost lahti ja nüüd siis sotsioloogia, südamest loodan, et see on parem) ja siis 4-5 on poliitika tutorial. Ma ilmselt oleks mingi parema aja ka leidnud, aga mulle nii meeldis mu IR õpetaja, ja siis ma küsisin talt, et kas ta annab poliitikat ka ja seega tahtsin kindlasti tema gruppi saada ja kuna ma blond ei leidnud eile üles seda kohta, kus kirja panna, tähendas see muidugi seda, et kõik normaalsed ajad olid täis. Oh, well. Vähemalt saab kaelast ära.
Ja kõikidele ülejäänud päevadele (eeldusel, et ma saan sotsioloogia tutoriali sinna 3tunnise pausi sisse mahutada esmaspäeval) jääb vaid 2 tundi. Teisip prantsa ja sotsioloogia, kolmap vaba, neljapäev poliitika ja prantsa, reedel poliitika ja prantsa kuulamine. Ehk siis jee, poliitikat on ikka 2 korda nädalas.
Üldse kaasneb uue semestri algusega selline väike ootusärevus. Uued kursused (ma olen üliammu poliitikat oodanud, loodan, et see on nii äge, kui tundub). Siis see, kui sa paned oma tutorialite ajad kirja (õpigrupid) ja siis lähed kohale ja ei tea, kes su õpetaja on (vnoh ilmselt tead teda, aga ei tea, et sinu õpetaja on) ja näed kõiki uusi inimesi, kellega pool aastat kooos tutorialis veeta. Isegi ruumid on enamus uued, mis ikka ja jälle paneb mind imestama, kui palju ja kus kohas neid ruume küll leidub. Eile hommikul nt ei suutnud ma oma prantsa klassi leida, kuna see oli mingi nurgatagune uks sisehoovis, mis viis veel teisele korrusele. Oeh jesver, õpetaja ise ei leidnud ka seda üles. Täna läks ka otsimisele natuke aega ikka, aga leidsin ilusti üles.
Ühesõnaga näeb selle nädalaga siis ära, mis toimuma hakkab. Okei, mõned tutorialid algavad tõesti alles järgmine nädal, aga still. Ja juba oleks vaja lugema hakata ja asju tegema. Homme on vaba, küll jõuab.
Täna on mingi metsik unekas. Käisin oma 1 tunni ära koolis, istusin veits raamatukogus, tulin koju, tegin süüa ja läksin magama. Siis kui äratuskell helises ei olnud mul halli aimu ka, mis kell on, mis päev on, kus ma olen, miks ma olen või mis toimub. Üks sellistest keskpäevastest uinakutest. Ja pea 2 tundi pärast ärkamist ei ole uni ikka päris ära läinud, selline uina-muina tunne on. Õues toimuv hallus ja rõve vihm muidugi ei aita kaasa.
Aa, oeh seda Šotimaa ilma ikka küll. Eile hommik oli nii ilus päikesepaiste, läksin päikeseprillidega kodust välja. Kui ma kell 3 oma prantsa lõpetasin ja jõuksi läksin, oli metsik tuul ja padukas. Moraal: väljaminnes hoia varuks nii päikeseprillid kui ka vihmavari (ALATI).
Üks asi, mille poolest mulle semestri algused ei meeldi on see, et tuleb jälle uus hunnik kalleid raamatuid osta. Okei, tglt seekord vist niipalju polegi. 2 raamatut prantsasse, sotsioloogia oma peaks ostma ja poliitikas ei ole mingit konkreetset raamatut, mis on veits nõme. Ehk siis 3-4 raamatut aint, mis ikkagi lähevad vähemalt £50 kokku maksma. Õh. Vot nii.
Tegelt peaks hakkama asjalikuks nüüd, aga noo selline uni on, et lihtsalt ei saa. Õnneks on homme vaba. Lähen vist paintballi mängima. Üks tuttav on paintballi klubis mingi tegelane ja nad teevad siin Hillheadis sisemängu ja £4 aint, mis on paintballi kohta niii odav, sest see on nii mega lahe.
Pildistama pole ikka jõudnud, oh well, ehk nädalavahetusel. Muutsin oma trennikaardi ainult trennidest health&fitness paketiks, ehk siis trennid+jõuks. Pühapäeva õhtul käisimegi Karoliina ja Martiniga trennis. Eile ei old väga midagi, aga täna mu kõhulihased surevad. Igakord kui köhatan, pean kõhust kinni hoidma, et seda valu veits vähendada. Aga samas on lihasvalu mõnus, vähemalt tead, et oled teinud midagi.
Oplaa, kus nüüd tuli pikk ja spontaanne postitus.
Aga ma uiman edasi siis.
Tsauki!
No comments:
Post a Comment