Organiseerimatus prantslaste moodi

Heihopsti,

Nii on juba rohkem minu moodi, et kord nädalas kirjutada, aga parem ikka kui mitte kunagi :D

Üritan nädala kiirelt kokku võtta ja siis niisama vinguda.

Ma väga ei mäletagi, mis esmaspäeval toimus, ilmselt väga mitte midagi, kuna ühtegi tundi mul veel ei olnud. Õhtul pidi olema erasmuse üritus ühes Iiri pubis. Läksime küll sinna, kuid ühtsest erasmuse üritusest oli asi kaugel, aga saime oma vahel juttu rääkida ja päris lõbus oli ikkagi.

Teisipäeval oli ka mu esimene tund, milleks oli Introduction a la communication Francaise, ehk siis sissejuhatus kommunikatsiooni (vist?). Õpetaja oli hästi tore, kuigi päris hästi veel ei saanud aru, milles see kursus seisneb. Siis tõmblesin niisama natuke kodu ja raamatukogu vahet, et üritada korrata, kuna õhtul oli meil keelekursuste jaoks tasemetest. Me kõik arvasime, et see on nagu tavaline grammatikatest, et täida lüngad, kuid tegelikult oli hoopis kolm kirjutamisülesannet, mis oli eriti halb, kuna mul on kogu sõnavara meelest läinud.

Peale seda läksime kambaga jälle ühte Crépérie’sse, sest masenduse leevendamiseks oli muidugi vaja jälle kalli raha eest pannkooke minna sööma.  Õnneks on menüüs ka alati valikus odavad magusad pannkoogid (ja noh, mitte et pidev pannkookide söömine üheski mõttes väga hea oleks), mille mina võtsin. Tegelikult on nii, et kohalik eripära on galette  mis on tatrajahust tehtud pannkook, millega tehakse siis soolaseid pannkooke. Hästi populaarsed on galette’d munaga näiteks (nii et praemuna on pannkoogi keskel). Aga koht ise oli päris ilus, aga koju jõudes olin küll nii läbi omadega.

Kolmapäeva hommikul võtsin ette pesupesemise, mis ei olnudki nii õudne kui kartsin.  Masinaid küll väga palju pole sellise suure koha kohta, ent kõik masinad on väga uued ja mahutavad kohutavalt palju. Ja isegi kuivati teeb riided täiesti kuivaks (see on üks koht, kus prantsusmaa saab punkti, kuna abedeenis kuivatid ei töötanud normaalselt ja ma pidin oma riideid ikka oma toas pärast kuivatama).

Siis keskpäevast oli mul vene keele tund, mida ma plaanisin vabakuulajana võtta. Isegi minu algelise vene keele jaoks oli see natuke LIIGA algeline. Me õppisime tähestikku ja minu nimi on, kuidas läheb jne.  Siiski oli hea tunne teada, et seda kõike ma küll oskan :D Peale seda jooksin järgmisesse tundi , mis oli traduction generale anglais, ehk siis tõlkimine inglise keelde. See oli nii kohutavalt igav ja väsitav, aga nagu hiljem selgus siis seda kursust me võtta ei saagi. (aa ja mõlemad tunnid olid 2 tundi pikad). Aa ja pesu pestes kohtusin ka ühe soome tüdruku ja ameerika poisiga, nii et veel tuttavaid :)

Eile ehk siis neljapäeval otsustasin peale oma ühte tundi oma asjad korda ajada, ja oma paberid allkirjastatud saada. Ehk siis üks ja ainuke tund mis mul oli,oli Politique economique ehk poliitiline majandus. Pmst sama kursus, mida ma eelmine aasta ka tegin Aberdeenis, aga mõtlesin, et oleks tore võtta seda kursust, et näha, mis nurga all siin seda õpetatakse, ning kui on sama, siis oleks lihtsalt läbi saanud.  Oh ei. See oli masendav. Väike palav klassiruum, kus ei olnud raasugi õhku,  õpetaja istus ja pobises oma nina all samal ajal kui terve klass jutustas, nii et ma ei kuulnud midagi. Aga õpetajal oli savi, et keegi teda ei kuulanud ja vait ei jäänud, ta ikka dikteeris truult sõnaraamatust seletusi maha.  Igav ja mõttettu ja aru ei saanud ka midagi ehk siis seda ma siiski võtma ei hakka.  Peale kahte tundi seda piina läksin rahvusvaheliste suhete osakonda, et asjad sotti saada. Seal oli ka jama, kõigepealt ei sobinud mu lepingud neile allkirjastamiseks, siis tuli välja, et mingeid loenguid ma ikkagi võtta ei saa/tohi. Okei, sain seal asjad korda, läksin siis järgmisesse kohta, et lõpuks oma allkiri kätte saada. Tädi oli hästi tore ja britt, rääkisime inglise keeles ja ta isegi kiitis mu šoti aktsenti. Sain tema käest siis teada, et ühte kursust ma jälle võtta ei saa, aga sain ka allkirja kätte ühtlasi. Siis tulin koju kogu sellest jamast puhkama, et mida kõike ma võtta ei saa. Õhtul istusime Sarahdega (neid on kaks) ja üritasime oma elust siin ülikoolis sotti saada.

Täna vedasin suure vaevaga ennast pool kaheksa voodist välja vene keele tundi, ainult selleks, et jälle teada saada, et oi erasmuse õpilased ei saa võtta vene keelt. Pean ütlema, et see oli küll viimane piisk. Mida kuradit ma siis üldse võtta saan/tohin, et oma ainepunktid kokku saada ???? Ausalt, igasugune organiseerimine on siin ülikoolis küll 0 !!

Peale seda oli 2 tõlkimise tundi, mis tunduvad suht asjalikud, eriti kuna järgmine aasta on prantsuse keele põhitegevus tõlkimine. Siis tulin koju kähku lõunat sööma, et tunnikese pärast järgmisesse loengusse minna. Aga seda ei toimunud, aga õigus ma unustan pidevalt, et kogu suhtlus siin koolis toimub teadetetahvlitele märkemete panemise kaudu ( ja kui sul on mitu erinevat maja siis sa kindlasti käid kõik need tahvlid läbi, et teada saada, kas su tund toimub või mitte !!)

Aga siis tulin koju ja üritasin väikest pärastlõunast uinakut teha, kuna ma olin niii väss, aga sellegipoolest magama ei jäänud. Siis molutasingi niisama, käisin poes ja siis istusime Sarahdega ja tegime kooki.

Haha, lühike kokkuvõte jah :D Homme lähme siis turule ja kinno ning pühapäeval on mingi päev, mille puhul saab kõikidesse linna ajaloolistesse hoonetesse tasuta sisse ehk siis lähme seda uudistama.

Üldiselt läheb hästi, kui välja arvata kogu see suur segadus kursustega, aga selle peaks loodetavasti järgmise nädala jooksul korda saama.

Ma nüüd üritan telefonist mõningaid pilte ka veel leida ja siis lõpetan ka :)

(okei pildid ei lae ära ja mul on uni, nii et mõni teine päev :) )

Hääd ööd!!

Le Marché de Lices

Eile hommikul saime lõpuks oma õpilaskaardid kätte, peale nädalaajast ootamist. Kui Aberdeenis on mu õpilaskaart tugevast plastikust, kiibi ja ribakoodiga, siis see mis me siin saime oli täielik käsitööprojekt ehk siis põhimõtteliselt tuli kaart ise kokku kleepida.

Siis sõitsime IKEAsse. Minul otseselt midagi vaja ei olnud, aga vaatasin ringi ja soetasin endale väikese vaiba vannitoa ukse  ette ja padja. Tegime ka väikese seikluse Coras ja täiendasime oma söögivarusid.

Tagasitulles käisime siis tunniplaane vataamas, et teada saada, millal ja kus meie loengud on. See oli ka paras segadus, kuna seal oli mitmeid erinevaid gruppe siis ei saanud me mõhkugi aru, et millisesse meie siis minema peame. Käisime siis ühes ja teises kontoris ja lõpuks saime rahvusvaheliste suhete osakonnast vastuse, et ühelegi kursusele registreerima ei pea, lihtsalt ilmuge kohale ja siis Oktoobris kui meil on kohtumised määratud, alles siis anname oma lõpliku kursuste nimekirja. Aga et senikaua käige või ärge käige seal kus tahate.  Normaalne. Me oleme ikka harjunud, et sa ikka registreerid ennast kursusele enne kui sa kuskile kohale ronid.

Siis käisime linnas raamatuturul. Seal on kõikvõimalikke klassikuid müügil väga odava raha eest, ma hetkel ei ostnud veel midagi, aga kindlasti tahan midagi endale sealt osta.

Õhtul tsillisime niisama ja üritasime oma tunniplaanist sotti saada ja paika panda, kus ja millal olema peab.

Samuti suutsin ma eile poole päeva pealt tõbiseks jääda, aga sellegipoolest vedasin ennast hommikul seda metsikut turgu üle kaema. Ja no tõesti on suur. Ma väga palju ei räägigi sellest, panen pilte rohkem, sest sõnadega ei saa sellele küll õigust teha. Mina soetasin endale juustu, õunu ja kohumpiimakreemilaadset asja. Aga põhimõtteliselt on seal kõike : juur- ja puuvilju, moose, juustu, liha, kala, pastat, kooke, komme, sööke jne. Järgmiseks nädalaks on plaan ostunimekiri valmis mõelda, et siis saaks keskenduda, sellele, mida vaja.

Ülejäänud pika päeva olen lihtsalt toas logelenud, kuna olen endiselt tõbine. 

 Raamtuturg

 Minu roosa vaibake :)

À Bientot!

Seiklus jätkub

Kuna interneti puudus ei ole just kõige põnevam siis saate veel ühe blogipostituse 

Eile hommikul oli mul nö kohtumine koristajaga.  Nagu ka Aberdeenis oli ka siin vaja teha nö toa inspektsioon tulles, et mis on katki või kui kuskilt on värv maas vms,  ehk siis üle vaadata ja kirja panna kõik, mis valesti, et nad pärast ei saaks öelda, et mina midagi teinud olen. Kui aberdeenis oli vaja see ise teha, siis siin tuli koristaja oma paberiga mu tuppa ja askeldas ringi u 15 minutit, vaatas üle ja pani kirja kõik, mis hästi ja halvasti. 

Pärast seda olin ennast kirja pannud raamatukogu tuurile, kus tutvustati ja näidati kus ja mis kõik on ja kus ja millal sa midagi teha saad. Päris korralik raamatukogu, aga siis meie ilusale Aberdeeni Sir Duncan Rice Library’le jääb ikka kõvasti alla  ( oeh, suudate uskuda, et ma igatsen meie raamatukogu?). 

Veel toimus eile ‘’suur ülikooli linnaku päev’’ (la journée du campus). Kes teab ja on käinud Aberdeen uni fresher’s weekil ehk siis tutvustusnädalal, eeldaks, et seal on hunnik laudu ja palju rahvast ning jagatakse hunnikute viisi tasuta nänni. Ei, see mis siin toimus, oli 2 lauda linnaku keskel, kus taga istusid õpilased, kes olid liiga hõivatud omavahel suhtlemisega, et sinust välja teha. Masendav. Ja siis ma näen pilte ja videosid sellest, mis toimub Aberdeenis ning kohe väga kahju hakkab, et seal ei ole. Aga väidetavalt on kohalikul ülikoolil alles esimene aasta sellise päeva korraldamisel, nii et loodetavasti nad vaatavad samu pilte ja videosid ja võtavad õppust.

Edasi oli mul linnas natuke asjaajamisi. Nimelt käisin endale pangakontot tegemas, mis õnneks ei olnud üldse nii keeruline kui arvatud, ning onu oli väga tore ja seletas kõike ilusti (ja ma sain isegi aru ! ). Nii et ca 10 päeva pärast (kogu paberimajandus võtab siin küll tohutult aega) peaks ma oma kaardi saama. Andsin hunniku alkirju ja sain hunniku pabereid ja asusin teele. Proovisin siis endale kohalikku telefoni numbrit soetada, aga muidugi on ka selleks vaja prantsuse pangakaarti, seega pean veel ootama. 

Siis jalutasin ringi ning sattusin ka ühele turule. Eelmine laupäev jäin ma natuke hiljaks sinna suurele turule, ning kell 2 oli seal juba kõik läbi. Märkus: prantslased käivad turul hommikuti! Ühesõnaga, leidsin ühe siseturu, mis on avatud iga päev.  Hunnikutes värskeid puu-ja juurvilju otse prantsusmaa farmeritelt, värske kala (lõhe, krevetid, karbid,austrid jms) ja juustuletid, ma isegi ei suutnud hoomata seda erinevate juustude hulka, mis seal oli (üks haisvam kui teine). Seekord ma midagi ei ostnud, kuna jään ootama laupäevast turgu, mis pidavat ühtlasi olema Prantsusmaa suuruselt teine farmerite turg.

Põhieesmärk oli mul eile minna ja ära osta endale see adapter, et ma saaks internetikaabli oma arvutisse ühendada.  Sain ta siis ostetud ja olin päris õhinas, et saan lõpuks ometi normaalse interneti. Aga muidugi võta näpust, proovisin ühte ja teist, aga minu arvutile see ei sobinud ja internetti ma ei saanud.  Täna läksin seda tagastama, mis on ka põnev jutt, milleni ma kohe varsti jõuan.

Pärast pikka ringituuritamist tulin otse koju ,nagu mainitud maadlesin selle kaabliga ja puhkasin veidi. Kella kaheksast saime oma brittide kambaga kokku, et minna linna sööma. Nimelt olid neiud näinud päeval ühte restorani, kus pakuti inglismaal kuulsat Fish&Chipsi, ning muidugi on nädal aega kodust eemalolekut pannud nad nii väga traditsiooniliselt rasvas praetud paneeritud kala ja friikaid igatsema ning mõte sellest, et ca 10eurot järjekordsele väljassöömisele kulutada võib-olla ei ole kõige targem otsus, ei tulnud kellelegi pähe. Tegelikult on nad kõik väga toredad, lihtsalt teatud rahvuslikud nüansid on minu jaoks endiselt hämmastavad, mina näiteks igatsen kodutehtud toite, mitte rasvast kiirtoitu.

Niisiis tiirutasime ringi ja otsisime seda restot ning kui me selle lõpuks leidsime oli see juba kinni. Aga kõigil kõhud tühjad, süüa oli vaja. Ja kuna enamus kohad hakkasid juba sulgema siis jäi viimaseks valikuks Domino pitsa. Mina isiklikult ei tahtnud midagi süüa, kuna üritan pigem kodus süüa ikkagi ja mõte järjekordsest kiirtoidust ei olnud väga ahvatlev.  Aga said siis kõik oma pitsad kätte ja läksime katedrali treppidele istuma,sööma ja jutustama. Pärast läksime mina, Sarah ja John ühte erasmuse pidu üle kaema,  mis toimus ühes latiinobaaris. Väike koht, rahvast oli palju ja tunne oli nagu oleks saunas.Valju muusika tõttu ei õnnestunud ka uute inimestega tutvusi sobitada, ning seetõttu lahkusime peale tunnikest hea näo tegemist.  Ja kuna täna hommikul kell 9 oli ka üks infotund, siis oli hea, et lahkusime varakult.

Pärastlõunal oli veel üks infotund, need olid selle jaoks, et midagi aru saada nende kursuste valimise süsteemist, mis on nii segane, et paneb meid kõiki pead kratsima ja ajab veits endast välja (kuigi ma vist olen koodi lahti muukinud).

Siiski oli tänase päeva tähthetk koolisööklas söömine. Nagu ma juba vist vingusin, siis ahju meil ei ole, ainult mikrolaineahjud ja pliidid (mis väidetavalt ka ei tööta), seega normaalne kokkamine on veidi raskendatud (isegi teed ega kohvi ei saa teha, ostsin täna subway’st kohvi lõpuks, mis oli nii hea ja vajalik tol hetkel). Aga see eest on meil tõesti väga hea söökla, kust saab kõikvõimalikke sööke, pitsa, burger, steik, kana, päevapraad, korralik salat jne. Niisiis saad valida ühe pearoa, magustoidu ja muidugi saia ka kõrvale ja kõik see ainult 3,20 eest!!!  Ja tõesti see oli hea. Mina võtsin steigi friikate, ubade ja hunniku salatiga ja oi kui hea oli lõpuks liha süüa . Muidugi on võimalik võtta ka veel kõikvõimalikke kastmeid  (ketšup, majonees, Dijoni sinep, salatikaste) ja kannuga vett ja siis saad istuda ja oma einet nautida. Muidugi on selline hea diil üsnagi populaarne ning istekohtade leidmine oli suht raske, aga tänasest õppisime, et tuleb minna veidi hiljem.

Siis läksime linna, et mu kaablit tagastada ning veel ühte suur kaubanduskeskust uudistama minna.  Selle adapter tagastamine oli ka muidugi huvitav. Läksin siis müüja juurde, ütlesin, et sooviksin tagastada, see ei töötanud. Ta ütles, et ahah okei, tegi arvutis paar klõpsu andis mulle tšeki ja eeldas, et see on kõik. Ma siis küsisin, et aga kuidas ma oma raha tagasi saan, mille peale oli proua veidi üllatunud, kuna ma olin ju paki avanud ja selle peale küll raha tagasi ei antud. Õnneks lugesin ma see suvi üsna mitut raamatut prantsusmaal elamise kohta ja olin selgeks saanud, et tuleb kerge õlakehitusega oma arvamust ikka tugevalt peale suruda. Ütlesin siis talle, et aga mismoodi, ega see ju minu süü ei ole, et see  ei töötanud, mille peale ta siis lõpuks sahkerdas ja mahkerdas ja sain oma raha tagasi.

Peale seda läksime siis seda kaubanduskeskust kaema, mis tõesti oli suur ja väga kena. Veetsime seal päris mitu tundi, ma seekord midagi ei ostnud, kuigi panin silma peale paarile väga korralikule nahktagile. Ja muidugi tegime enne kojuminekut veel vahepeatuse McDonaldsis, sest et ilmselgelt peale pitsat ja mõne jaoks ka burgerit oli vaja ju veel üks burger ära süüa. Selleks hetkeks olin ma juba nii väsinud, et tahtsin lihtsalt koju puhkama tulla, mitte süüa.  

Ja siin ma siis nüüd olen, ilmselgelt liiga pikalt juba vatrama jäänud, aga ma tean, et kui kool hakkab ei ole mul niikuinii aega nii pikalt ja tihti kirjutada J

 Minu tänane staarlõuna, paremal paistab ka Red Bull, mida söökla ees tasuta jagati. Tavaliselt ma keedetud ube ei söö, aga need olid küll väga maitsvad.

Niisiis, head ööd :)

Rennes vol 1

See aasta viivad mu õpingud mu Prantsusmaale Britannia regiooni  pealinna Rennes’i.  

Suvi möödus puhates ja kauneid suveilmasid nautides kaunis kodus Eestis. 21 august lendasin natukeseks tagasi Aberdeeni ning 3. September asusin teele Prantsusmaa poole. Kolm lendu ja 8 tundi hiljem maandusin päikeselisse Rennes’i. Päike küttis nii, et vähe pold ning niisiis võtsin oma 30kg kohvreid käe otsa ja asusin linna poole teele, et oma ühikat ülesse leida. Kuna öö oli jäänud üsna lühikeseks ning pikk päev selja taga,tahtsin kiiruga oma tuppa jõuda ja puhata.

Linna jõudmine ning transpordi leidmine oli suht lihtne, kuid ühika leidmine osutus pisut keerulisemaks. Nimelt on ülikool ühel pool ning ühikas teisel pool teed ning mina muidu läksin ülikooli poole ja ekslesin seal oma kohvritega ja lõpuks siis küsisin ning mind suunati õigele poole.  Isegi siis läksin ma valesse kontorisse, kõik see aeg oma raskeid kohvreid treppidesrt üles-alla tassides. Lõpuks siiski leidsin üles õige koha, täitsin paar ankeeti, andsin paar alkirja ning saingi võtme oma tuppa. Kui ma lõpuks treppidest üles oma asjadega jõudsin olin nii väsinud, et läksin kohe pikutama. Õhtul käisin poes üks kohalik  oli nii kena, et tuli minuga kaasa. Sain šoki kõrgetest hindadest ning tulin koju tagasi seriaale vahtima ja pikutama. Tuba on palju väiksem, kui see mis mul Aberdeenis oli, aga samas palju kompaktsem. Mul on oma vannituba, külmik, hunnikutes kappe ja hoiupaiku. Internetipuudus on natuke šokeeriv (nimelt wifi läheb kasutusele 3.novembrist, hetkel ta töötab nii, kuidas Jumal juhatab ning põhi internet käib kaabli kaudu, ning minu arvutil ei ole seda auku, ning ühendusadapter maksab liiga palju, aga eh, tuleb see ohver teha vist).

Järgmine hommik sain enda koolist tulnud Brittidega kokku (kuna siin ei ole eestlastega nii roosilised lood nagu aberdeenis, siin pole ühtegi, ning britte on küllaga, nii et selleks aastaks olen minagi brit) ning käisime vist koolis mingeid asju ajamas. Kell 2 oli linna tuur, kus näidati kasulikke asju mida meil linnas vaja läheb. Õhtuks olid kõhud kõigil tühjad nii et läksime linna süüa otsima, kuna kõigil potid pannid puudvad, et normaalselt kokata (ahjusid siin ka pole!!! Ega veekeetjat,mis on muidugi suurem draama brittidele, kes esimese asjana läksid teed ostma, ning nutavad taga, et ei saa teed keeta :D ).  Kõige paremaks ja odavamaks pakkumiseks oli Domino Pizza ja see õhtu oli meiega ka kaks saksa tüdrukut, nii et viiekesi siis võtsime 3 suurt pitsat ja läksime ülikooli hoovi sööma

Reede hommikul oli koolis infotund erasmuse õpilastele, kus meile anti päris korralik kott (mis oli kasulik, kuna mul ei olnud ühtegi normaalses suuruses kotti asjade kandmiseks) hunniku paberitega. Infot oli rohkem , kui aru saada jõudsid ja kõik on veel arusaamatum kui enne, aga õnneks ei ole ma ära unustanud asjade edasi lükkamise kunsti, ehk siis kõik paberid läksid riiulile ja ma pole neid rohkem vaadanud. Okei, tegelt ma plaanin nendega kooli minna, et mulle asjad puust ja punaseks ette tehtaks ja ma asjast aru saaks.

Siis käisime linnas ning õhtul läksime põhiväljakule ( La Place de Sainte Anne) pannkooke (kohalik rahvusroog) sööma ning hiljem istusime ühes teises kohvikus prantsuse õhtumelu nautides.

Laupäev hommikul läksid kõik ekskursioonil Mont-Saint Micheli aga kuna ma olen seda juba näinud, siis otsustasin seekord vahele jätta. Kasutasin võimalust, et magada ja natuke omal käel linna avastada. Jalutasin ringi, käisin panin endale pangakonto avamiseks aja, ajasin taga seda adapterid oma arvutile ning leidsin ka poe, kust sain endale koti. Siis tulin koju, magasin veel, käisin poes ning õhtu sain Sarah ja Williamiga kokku (ka Aberdeenist).

Täna käisime ühes hästi ilusas pargis jalutamas ja kunsti muuseumis, kuna seal on iga kuu  esimene pühapäev tasuta.

Tegelt on nii, et asjaajamisi on hästi palju, kursused peaks 15. September hakkama. Aga see nädal on veel nö tutvumisnädal. Ja samas on vaja kursuseid valida, pabereid täita, pabereid oma kooli saata jne. Homme lähme Ikeasse, seega see peaks päris lõbus olema.

Sisseelamisega ei ole veel päris hakkama saanud. Hetkel on ikka tunne, et aga mu elu on ju Aberdeenis ja ma peaks samamoodi alustama oma kursuseid seal, kus ma tean, kuidas miski toimub ja kõik on juba kodune. Nii naljakas,kui see ka poleks, siis kohapeal olles mulle Aberdeen ei meeldi, aga samas ta on juba niii kodune. Olen siin ilusas päikesepaistelises Rennes, kus iga päev on üle 24 kraadi ning ilusaid kohti on nii palju, et ei jõuagi kõike sisse võtta, aga siiski tundub, et ma peaksin ju Aberdeenis olema.

// Muidugi ma eile veel blogi ei saanud üles, seega lisan ka tänased seiklused. Hommikul ajasime oma kindlustusasjad korda ning peale seda suundusime siis IKEAsse. Ilmselt jäi midagi vajalikku ikka maha, aga kooner nagu ma olen, üritasin osta ainult hädavajlikke asju. Sain poti, taldrikud, noad, lõikelaua, köögirätiku  jm. Pärast käisin veel sealses poes, mis oli u nagu meie selver või prisma, hästi suur ja kõik vajalik alates toidust kuni riiete ja elektroonikani on müügil. Ostsin siis endale tudengieluks hädavajalikke toiduaineid nagu pasta ja riis ja ketšup ja muidugi ka baguette'i :)

Õhtul tegime väikse lingvistilise testi ja läksime kinno, kuna siin on ju kõik peale loetud :) Filmiks oli  The Fault In Our Stars ehk Viga meie tähtedes, mis on ka eesti kinodes tuntud pisarakiskuja. Kõigest küll aru ei saanud aga võttis palju jõudu, et mitte täie lahinaga nutma hakata. 

Ilmad on endiselt palavad ja tegemist jagub ja seega on õhtuti lõpuks päris hea lihtsalt puhata.

Nii ma nüüd üritan pilte ka laadida ja varsti jälle kirjutada

                                     Raamatulaat, kust võib leida kõikvõimalikke klassikuid

                                                              Esimesed krepid siin :)

Nautige pilte, selleks korraks head ööd :)