Pildikesi

Laialai lammutatud welcoming pack, mis meid laual ootas. Sisaldas siis sööki ja igast flaiereid jms

 Vaade minu toast, minu tuba on viimasel korrusel

Pool minu toast, ei teagi, miks teisest poolest ei teinud.

Meie üüber fancy raamatukogu

Ja seest poolt ka 

Ülikooli esine plats

Leedu tüdrukuga jalutamine läks pikemaks kui arvatud. Jalutasime kooli raamatukoguni, kus kohtusime ühe teise leedukaga, kes on siin juba mitu nädalat elanud. Ta siis näitas meile natuke ümbrust  ja koolihooneid.
Ülikooli peahoone juures nägime juba ka mehi seelikutes, seal oli mingi pulmapidu.

Siis mööda linna jalutades jõudsime peale päris pikka jalutuskäiku ASDA-sse, kohalik pood, hästi hästi suur ja hästi hästi suure valiku ja ka suht soodsate hindadega. Käisime ka £1 poes, kus ma oleks võinud ausalt lolliks minna. Okei okei, suutsin siiski ohjeldada ennast ja ostsin 1 naelaga: šampooni, 10 riidepuud, poti, 2 vedelseepi (jagasime leedukaga), tassi, noad, kausi ja kuivšampooni. Sealt vist kõik.

Siis suundusime ASDAsse kõike muud ostma. Eeskätt oli mul vaja voodiasju, aga see oli mul täitsa meelest läinud ja poole toidukorvi täitmise pealt tuletas Goda (leedu tüdruk) mulle meelde, et mul oli ju neid vaja. Teki sain 8 naelaga ja 2 patja 2.49 naelaga, nii et päris hästi. Siis ostsin veel rätiku ja elulistest asjadest oli see vist kõik. Natuke süüa ka, mitte palju, kuna ma pole oma külmikut veel saanud.

Peale pikka pikka jalutuskäiku jõudsime lõpuks kolmekesi tagasi ühikasse ja tegime plaani siis koos tema majas kokata ja süüa, aga kui ma sinna ükskord kohale jõudsin, olime me kõik nii väsinud ja kõht pold ka enam tühi ja roomasin oma tuppa tagasi Tulles nägin ka eesti tüdrukud ära, kes olid just poodi minemas. Mõtlesin siis nats magada. Väsimus oli aga und ei olnud, pakkisin siis kohvri lahti ja tegin ka toa korda ja panin asjad kappidesse ära. Tegin väikest plaani õhtu siia meie oma baari mingile üritusele minna. Lõpuks kui ma välja otsustasin minna käisin Karoliina toast läbi (elab pmst 2 korrust all pool) ja siis rääkisime juttu ja käisime siis korra ka Union Bar-ist läbi, aga see oli nii ülerahvastatud ja nii umbne, et seal oli võimatu olla. Otsustasime, et oleme parajalt väsinud ja tulime tagasi. Natuke veel rääkisime minu toas juttu. Mõtlesin enne magamaminekut teed ja küpsiseid süüa, kuna endiselt pole korralikku midagi söönud. Läksin siis kööki vett keetma ja kohtusin esimest korda oma päris naabritega ehk siis T34 ja T35. Mõlemad šoti tüdrukud ja väga toredad. Ühega neist jäin pikemalt juttu rääkima. Lõpuks mõtlesin, et peab ikka magama minema, täna on ju olnud ligi 20+ tunnine päev (and counting). Homme vist on plaan randa minna ja rohkem väga polegi.

Panin pildid ka arvutisse, aga pildiposti teen homme:)

Home sweet home - Wavell house

Uskumatu - ja siin ma olengi!

Lennud läksid ilusti Tallinnas tuli küll 2 kilo kohvrist eemaldada. Maha jäid kingad, šampoon, 1 šoks, lina ja 1 spagetid.  Aberdeenis oli ülikooli õpilasesinduste liikmed vastas (kes orgunnivad ka Freshers weeki) ja tõid meid autodega ilusti ühikasse. Võtsin võtme, ostsin esimese asjana kohe külmiku endale ära (ainult £25) ja tulin tuppa.

Ühikas ise on megakeeruline. Selleks, et üldse õigesse trepikotta jõuda tuleb miljon erinevat koridori läbi käia, kust omakorda hargenb veel miljon koridori. Aa ja Hillheadis hakkab elama umbes 2000 inimest, seega VÄGA PALJU.

Tuba on väga kena, lihtna, aga kena. Laud, tool, lamp,riiul, voodi, kapp (riiulitega ja riputamisosaga jms), kraanikauss ja selle kohal peegelkapp. Vot nii ja isegi ruumi on päris okeilt. Köögile pole ma veel ligi saanud, sellele ligisaamiseks on ka igal 5 inimesel oma kood oma köögi jaoks. Vetsud ja vannitoad on ka väga okeid:)

Toas oli eriti meeldiv üllatus - laua peal oli n.ö tervituspakk kui selline. Seal sees oli karp kus oli coca-cola purk, mingid küpsised, tex mex seasoning mix, crackersit, nätsud, kummikommid ja veel mingid küpsised ja nive kreemitester ja mingi deodorandi väike tester ja lõhnatester. Siis veel söögikarp, millega saab süüa kaasa võtta. Siis veel vihik,harilik ja linna- ja koolikaart siis hunnik flaiereid jms ja 2 kõnekaarti, nii et seda ei pea ostma. + veel siis freshers pass ja selle nädala meelelahutuskava.

Väga palju toas ei teinudki midagi, tahtsin kohe arvutisse seega oli vajalik kohalikku poodi (meil siin ühikakompleksis oma pood) minna seda adapterid ostma, millega saaks ühendada normaalseid juhtmeid nende võrku. Tehtud. Siis tulin tagasi, wifi ei läinud tööle. See nädalavahetus on peahoones õnneks ka mingi IT-abi. Tuli välja, et siis kui mul käis arvuti viirustega remondis sai siia nii kõvad kaitsed peale pandud, et ta ei lase migneid asju läbi ehk siis seal oli hull jamamine. Selle saime korda, aga mujal võib mul ikkagi netiga raskusi tekkida, k.a nt lennujaamades täna ei saanud. Hetkel ei saa nt msni ka sisse ja internetti ainult exploreriga :( sellele tuleb lahendus otsida.
Ja ka mu telefon ei ühendu siia wifisse, selleks peaksin ma oma androidi süsteemi uuendama. Eks sellega tuleb ka kunagi tegeleda.

Nüüd oleks tarvis poodi minna, pidime nende eesti tüdrukutega minema, nad peaksid vist varsti saabuma. Siis minuga ühel lennul oli üks Narva tüdruk, kellega me küll suhtleme inglise keeles. Koha peal oli veel hunnik soomlasi, kellest üks oli ka tegelikult eestlane nii et rahvast küll  :)


Ja kõike korraga on nii palju, et ma ei oskagi midagi teha kohe. Kohver on mööda tuba laiali, nagu minu puhul ikka. Ehk kunagi saab ka lahti pakitud.


Aga praegu lähengi ühe Leedu(?) tüdrukuga jalutama ja ümbrust uurima:)

Pilte ka varsti!

Ettevalmistused

Nonii, ja ongi täpselt nädalake jäänud minekuni. Nüüd on hirm juba asendunud excitementiga. Tahaks juba kõiki uusi inimesi näha ja no freshers weekil on nii palju erinevaid üritusi, et mina ei suuda küll järge pidada, millal kes mis kus.
Täna sai siis igasugu asju veel aetud ja sain kätte ka viimase (ma eeldan) paki Aberdeenist. Seal oli pisike brošüür tähtsamatest asjadest ja appointment advisoriga, kes aitab sul valida aineid ja tunniplaani kokku panna ja kontrollib, et sa ikka võtaksid nii palju aineid, kui vaja ja neid, mis vaja. Which reminds me, et teisipäevaõhtune pidu, mis iganes see siis ka pole, peab lõppema normaalsel kella ajal, et kolmapäeval 9.20 jõuda kooli (rääkimata sellest, et ma ilmselt eksin 100 korda ära jms)

Vahepeal ei ole siin Eestis väga midagi erilist teinud. Puhanud palju ja sõpradega kokku saanud. Vaikselt olen hakanud ka asjade pakkimisele mõtlema ja osad asjad välja otsinud, kuigi pakkimise koha pealt on veel väga väga palju teha ja kogu aeg peab meeles pidama, et 23 kilo, mida on välismaale kolimiseks häbematult vähe...
Aga nii väga tahaks juba õppima hakata. Ilmselt kui ma oma mustmiljon kodutööd kätte saan ma nii enam ei mõtle, aga hetkel küll on väga imelik tunne, et ma ei käi veel koolis ja ei õpi.

Vot nii läheb praegu. Homme sõidan Pranglile ja järgmine nädal siis juba rohkem igasugu good-bye tegevusi!

Aegna

Enne veel, kui sellest blogist saab minu ametlik Šotimaa blogi, siis tahan siia kirja panna ka seiku ettevalmistusest ja veel viimasest paarist nädalast Eestis. Hetkel tahaks küll kõige muuga kui kooliasjadega tegeleda, kuna ootusärevust väga pole. Rohkem on hirm, kuna tegu on ikkagi nii suure muutusega.

Esmaspäevast kolmapäevani õnnestus mul siiski veel Aegnal käia. Tallinna keskkonnaameti poolt oli Tallinnasse laagrisse kutsutud kari lätlasi, kelle laager toimus Aegnal. Tegelikult algas see juba pühapäeval, aga kuna mul oli esmaspäeval veel töö siis läksin õhtul Jukuga järgi. Aegna on lihtsalt koht, kus saad ennast alati hästi tunda ning mul tulid kõik need toredad ajad meelde, mis seal on olnud.

Esmaspäeva õhtul ei teinud väga midagi käisime vaid rannas grillimas ning kuna lätlastel oli kell 11 juba öörahu, siis ei muud tarka väga ei teinudki. Teisipäeval tegime saare lõunapoolsele osale tiiru peale, mängisime mänge, käisime õhtul veel rannakaitsepatareid vaatamas ja isegi sauna sai (esimest korda aegnal).

Aga ma hakkan tõsiselt puudust tundma nendest pidevatest reisidest ja sellest, kuidas kämpade juures kuuleb merekohinat nii, nagu kohiseks ta su jalge ees. Meenusid kõik need ägedad mälestused.
See kuidas me veetsime õhtu rannas ja Kadi nägi poolduvat tähte ja mingi hirmus valgus oli ja kuidas me eksisime ära ja kuidas kämpasse jõudes oli see maailma parim tunne. Meenus see, kuidas me ükskord vihmasel sügisel aitasime Sannul tema esimeseks Junior Handler võistluseks valmistuda. Meenus see, kuidas me päevitasime kiigel ja veetsime terved päevad meres, sest lihtsalt nii palav oli. Ja ka see, kuidas me kenti mängisime ja Ladalt Eesti mängus pähe saime. Ja muidugi rääkimata sellest kui mõnus ja rahulik seal on (kui Luule just ei karju) ning kui mõnus loodus.

Veel ootavad mind ees kaks koertekat ja Prangli reis. Kuid miski ei saa olema enam nii nagu ta oli ja see on ju loomulik, et kõik kasvavad suureks ja lähevad oma teed, aga samas on see metsikult kurb. Jällegi on tunne, et kui ma jääks Eestisse oleks kõik nii palju kergem.

Nostalgiline

Paris vol 1

Viimane aeg on lõpetada Prantsusmaa reisi seeria.
Neljapäeval oli projekti lõpp ning reede hommikul viidi meid Caeni rongi peale, millega sõitsime päris mitu tundi, et Pariisi jõuda.Rongis üritasid enamus oma ettekandeks valitud asju veel uuesti üle vaadata ja korrata aga enamus aega läks ikkagi magamisele.

Esimese asjana läksime metroodega uitama, et leida hotelli jõuda. Hetkel ei meenu, et väga kaua oleks selle peale läinud, aga lõpuks me hotelli jõudsime. Neil polnud toad valmis veel ja siis surusime kõik kohvrid ühte tuppa, aga järgemööda said kõik toad valmis. Siis oli meil natuke vaba aega, et ümbruskonnas kõht täis süüa ja siis valmis panna ennast pikaks õhtuks. Enamus valisid pitsa, aga meie Annelyga jalutasime veidi edasi ja leidsime ühe hiinaka, kuhu maabusid ka poisid lõpuks. Kõht oli nii tühi ja see kõik nägi niii hea välja, aga maitse polnud pooltki seda, mis väljanägemine.

Edasi suundusime juba kesklinna, et alustada oma tuuri. Kuna paljud meist olid esimest korda Pariisis ja Prantsusmaal sisi oli ka see esmane tänavate vahel kõndimine juba nii äge ja omaette elamus. Esimene turismiobjekt meie jaoks oli Notre-Dame, kus juku tegi ettekannet ja siis saime selle ka kiirelt läbi käia.

Kirik ise jättis muidugi megavõimsa ja aukartustäratava mulje. Mind häiris see, et tegemist on ikkagi ajaloolise kirikuga, mis siis, et ta on turismiobjekt, ma ei leia, et kirikusse SISSE peaks panema mingid labased mündiautomaadid (et pane kaks või ma ei tea mitu eurot sisse ja saad Notre-Dame mündi), need oleks võinud siis väljas vähemalt olla vms.
Okei, see selleks. Edasi käisime mööda kesklinna tänavaid igasugustest kultuuriobjektidest mööda. Ka St.Chappele, Pantheonist ja paljudest paljudest kirikutest.

Pantheoni juures tegi Lilith meile oma ettekande ning siis oli meil natuke vaba aega. Mina, Maarja, Keidy ja Annely otsustasime créperie kasuks ja läksime pannkooke sööma.

Pärast pausi saime kokku Luxemburi aias, et siis koos edasi minna. Ma loodan, et ma nüüd puusse ei pane, aga reedel me siis käisime põhiliselt paremal kaldal. Möödusime Rodini muuseumist, St.Invalidedes tegi Sälly meile oma ettekande ja sealt liikusime mööda jõe äärt edasi kuni Orsay muuseumini ja sealt hakkasime mööda kõrvaltänavaid tagasi tulema kesklinna poole, et lõpetada õhtu Eiffeli torni külastusega.

 Siis kui tüdrukud vetsu läksid ja ei saanud ukse süsteemist aru, lubasid poisid neile kaitset teha.

 Aga pole hullu, said hakkama. Otsustasid igaks juhuks kahekesi korraga minna, et pärast uksega enam jamama ei peaks

 Rodini muuseumi ees, mehed tegid ''Mõtlevat meest''

 Ja Madis oli lihtsalt rebel

 Les Invalides

 Peaks vist Orsay muuseum olema

 Lovre, mida külastasime järgmisel päeval

Nagu juba öeldud siis lõpetasime õhtu Eiffeli torniga. Varem käinud ütlesid, et kõige kõrgemalt ei pidanud üldse nii hea vaade olema, et teiselt olevat kõige parem. Natuke ootamist ühes rivis ja natuke teises ja saimegi sisse. Ma olin Pariisi saabumisest saadik jahunud Eiffeli tornist (sest ma olin miskipärst väga veendunud, et ta paistab igalt poolt ilusti ära, aga pole teda enne õhtut üldse näinud). Esialgsed tunded olid suht jahedad võib-olla ka sellest, et endal oli nii külm ja üsna pikk päev oli ka selja taga. Aga tegelikult oli ta ikka päris võimas. Ja eriti ilus oli veel siis, kui ta sädelema hakkas.
Igatahes sõitsime siis liftiga üles ja vaatasime ringi. Pariis oli LÕPUTU lihtsalt. HIIGLASLIK. Aga ka väga ilus:)

Eiffeli tornis käidud, hakkasime oma õhtut lõpetama ja kodu poole asuma. Enne veel olid õpetajad meile mingist restost võileibu tellind, sest me kõik olime nälgimas. See oli küll tavaline juustusai pm aga suure näljaga oli ta väga hea. Osad vist läksid veel paariks tunniks kuskile kodu lähedale baari istuma, aga me olime omadega üsna läbi ja läksime magama.

Next up: Paris vol 2