Ma tegelikult olen täitsa elus veel

Mõtlesin, et oleks vist viisakas teada anda, et ma veel elan ja tegutsen. Lihtsalt midagi erilist ei toimu ja kirjutada ei viitsi.

Kuna ma tõesti ei mäleta, mida ma 1,5 nädalat iga päev teinud olen siis üritan meelde tuletada kirkamad seigad.

Eelmine kolmapäev oli  prantsuse keele staff meeting ehk siis kohtumine juhtkonnaga. Kuna ma olen oma kursuse nö esindaja, siis pidin muidugi sinna kohale minema. Point oli siis selles, et meie pidime õpilaste poolt tõstatatud probleemid edasi andma ja hopefully lahenduse saama neile. Kuna meie kursused on ainult 10 nädalat kestnud, siis muidugi ei olnud meil, esimese aasta omadel, väga midagi öelda, pigem oli teise,kolmanda, neljanda aasta õpilastel muresid kurta. Aga sellegipoolest ma leian, et sedasorti asjad on väga kasulikud.

Reedel käisin Breaking Dawni vaatamas, üldse esimest korda kinos siin. Kuna Ally töötab seal, siis õnneks sain tasuta :) Kinokogemus ei erinenud väga Eesti omast, lihtsalt neil on reaalselt mingi 45 min reklaame iga filmi ees ja mingid väikesed laetuled  jäävad kogu filmi ajaks põlema. Film ise oli suht okei, vähem piinlikum kui kõik eelnevad osad.

Laupäeval käisin ka linnas, kuna mu värskelt ostetud saapad olid just katki läinud oli mul vaja need ümber vahetada ja käisin niisama natuke poodides vaatamas, sisemiselt surres muidugi.


Pühapäeva õhtul käisime Tiina, Karoliina ja Martiniga linnas jõulutelede süütamisel, millele me küll hiljaks jäime, aga jõulutuledes ja rahvast pungil Union Streeti ja Starbucksi saime nautida sellegi poolest. Ma riputan ka paar Tiina tehtud pilti siia, kuna mul endal pildistamisvõimalus endiselt puudub.

 

Tiina tegi klõpsu ja ma hoidsin ta jooki, ma ausalt ise nii ahne ei ole.

 

 

Esmaspäeval oli jälle kool ja midagi põnevat ei toimunud. Pärast kooli käisin jälle linnas lootusega oma telefonile lõpuks ometi lepinguline pakett saada (pikk jama, ei viitsi seletada), aga kuna see klienditeenindaja ei suvatsenud huvituda minust ja näitas mule mingeid mõttetult kalleid pakette, samas kui ma teadsin, et on olemas ja ka küsisin odavamaid pakette. Tegin kolmapäeval oma top-upi jälle ära ja selleks korraks jääb nii, aga ma ei anna alla. Saan tehtud.

 

 

See kolmapäev käisin prantsuse kultuuri ja kirjanduse kursuse tarbeks koolis prantsuse filmi vaatamas, mis oli isegi üllatavalt hea.

 

 

Eile oli 1 tutorial ja 1 loeng. Sain oma prantsuse keele essee ka tagasi, mis oli 15/20 selline täitsa keskmine, võib rahule jääda ja selle õpetaja jutust aru saades, on see tulemus temaga veel eriti hea. Õhtul oli jälle step, mis ajab mind iga korraga üha rohkem närvi, kuna meil mingi uus treener, kes teeb veel lebomalt. Esiteks, on tema stepipink kõige madalam astmel, isegi mina panen kõrgemaks ja kui ma lähen trenni siis treener peab olema see, kes teeb ja jaksab ja kes motiveerib mind sama äge olema. Ei. Teiseks, ta ei tee pooli asju kaasa, vaid teeb oma lollakat irvet ja tõstab pöidlad püsti, et me oleme nii tublid, et tema kahesammuliste kavadega hakkama saame. Kolmandaks, ta räägib ise koguaeg et oioi ma tean, et on raske, katsuge sammu pidada. Ainuke asi mida ta teha oskab ja mis on natukenegi koormav on tonnides põlvetõsteid. Neljandaks, on need kavad no nii haigelt lihtsad, et tule taevas appi, ja ta ise on siiralt veendunud, et need on rasked. Ausalt mul on varsti tunne, et ma suudaks ise ka raskemad kavad välja mõelda.

Aaa kui juba trenni peale jutt läks, siis esmaspäeval käisin boxfitis ehk siis igast poksiharjutused kinnaste ja kaitsmetega ja partneriga. Käelihased said ikka korraliku trenni ja üldse, seal ma juba tundsin, et ma teen midagi. Palju ringijooksmist + lihased.

 

 

Täna oli kaks tutoriali ja 1 loeng. Sain IRi essee kätte, mis oli 17/20. Mu absoluutne miinimum, millega oleks võinud kuidagigi nõustuda oli 16. Oleks küll punktikese rohkem tahtnud, aga samas kõige esimese essee kohta võib rahule jääda ja kommentaarid olid ka head ( ja fakt, et küsimusele/teemale keskendumine oli märgitud suurepäraseks).

 

 

Pärast loengut käisin poest läbi ja tulin koju, et süüa, magada ja essee kallale asuda. Lähenen majale ja mida ma taipan. Kurat, olen jälle võtmed tuppa unustanud. Oeh, masendav, teist korda selle kuu jooksul. Tulin ikkagi üles, lootuses, et äkki annab kuidagi lahti muukida. Ei. Läksin siis häbi täis näoga porteri juurde, maksin trahvi ära ja sain tuppa.

 

 

Selle kirjutamise jooksul olen oma söögid valmis ja söödud ka saanud ja nüüd joon teed ja kohe lähen uinakut tegema, et siis pärast hakata prantsa esseed kirjutama. Nii tore mul on kojutulekueelne õpispurt.

 

6.dets - prantsuse keele essee + küsimused vastata

7. dets - IR presentatsioon + prantsuse keele kuulamistöö (milleks küll väga valmistuda ei saa, aga nõme ikkagi).

10.dets - antropoloogia essee + prantsuse keele suuline töö (sama jutt)

11.dets - prantsuse keele viimane kirjalik töö.

 

Kui kümnes läbi saab ja ma oma viimase essee ära annan siis võib ilus elu alata. Siis lähen linna ja hakkan jõuluasju vaatama aga enne seda tuleb kõige sellega hakkama saada :S

 

Kuna prantsa essee on rohkem häma, siis mul on plaan see nädalavahetusega valims kirjutada ja siis on aega antropoloogiat teha.

 

Nii et soovige mulle edu ja kel soovi, siis võib mind fb või skype vmis iganes vahenditega utsitada õppima,sest ma tean, kui hästi ma oskan aega kõige muuga viita.

 

Ja 2 nädala pärast Eestisse, hakake plaane tegema :)

 

Tsautsau