Niinii, juba hakkavad uued tripid peale tulema ehk siis on tagumine aeg Prantsusmaa ka lõpuks tervenisti kirja panna.
Olles siis ainus delegatsioon, kes oli hotellis viidi meid esmaspäeva hommikul autodega Paul Élouardi kooli. Seal pakuti väikest hommikueinet (lisaks juba hotellis söödule) ja tehti väike ringkäik kooli peal ning Prantsuse ning Saksa õpilased tegid meile ettekandeid. Prantsalsed üritasid inglise keelt purssida, aga see oli nii kohutav, et keegi ei saanud midagi aru. Me oleks prantsuse keelest ka täitsa ilusti aru saanud.
Siis oli natuke passimist ja veel mõningaid ettekandeid ja oi juba oligi aeg lõunasöögiks. Selline korralik lõunasöök ikka: praad, salat, puuvili, juust/jogurt, hunnik saia, ja siis veel magustoit. Ühesõnaga nälga me ei jäänud.
Pärast lõunasööki pidi meil mingid rannamängud jms olema. Hakkasime siis randa liikuma, aga kuna me liikusime nii harali, siis eksisime mitmeid kordi ära, aga kuna see andis võimaluse jälle linna näha, siis polnud nii hullu
Siis veetsime seal aega, kes mängis siis palli, kes hull käis 11kraadises vees ujumas ja kes tšillis niisama. (Seal olid eriti suured ja ägedad teokarbid). Ja terve meri oli surnud krabisid täis.
Seal olime üsna mitu tundi ja pärast seda liikusime tagasi linna, et minna linnapea vastuvõtule. Enne seda oli meil natukene vaba aega ehk siis käisime vaatasime, mis kus head pakutakse ja tegime oma esimesed ostud kohalikest boulangeriedest.
Siis oli pidulik osa ehk linnapea vastuvõtt, kus Saksa orkester mängis muusikat ja tehti mitu kõnet ja vahetati kingitusi.
Pärast vastuvõttu oli õhtusöök, mis oli siis kohalikus kutsekas. See söök ei näind eriti ahvatlev välja ja nii me kuidagi saime sellest loobuda ja jooksime hoopis poodi. Kuna kõige kauem on asjad kella kaheksani lahti seal, oli meil vaid 20 mintsa, et jõuda sinna, valida ja ära osta. Pood oli ülisuur, u nagu meie Rimi ja jogurteid ega jäätiseid ei saa ühe kaupa osta. Jogurtid on ainult 4kaupa ja jäätised mingi 7 kaupa. Ostud tehtud, seadsime sammud hotelli poole ja kohtusime teepeal ka teistega, kes söömast tulid.
Õhtul läksime samasse randa, kus me päeval olime, et tõusu vaadata.
Olles siis ainus delegatsioon, kes oli hotellis viidi meid esmaspäeva hommikul autodega Paul Élouardi kooli. Seal pakuti väikest hommikueinet (lisaks juba hotellis söödule) ja tehti väike ringkäik kooli peal ning Prantsuse ning Saksa õpilased tegid meile ettekandeid. Prantsalsed üritasid inglise keelt purssida, aga see oli nii kohutav, et keegi ei saanud midagi aru. Me oleks prantsuse keelest ka täitsa ilusti aru saanud.
Siis oli natuke passimist ja veel mõningaid ettekandeid ja oi juba oligi aeg lõunasöögiks. Selline korralik lõunasöök ikka: praad, salat, puuvili, juust/jogurt, hunnik saia, ja siis veel magustoit. Ühesõnaga nälga me ei jäänud.
Pärast lõunasööki pidi meil mingid rannamängud jms olema. Hakkasime siis randa liikuma, aga kuna me liikusime nii harali, siis eksisime mitmeid kordi ära, aga kuna see andis võimaluse jälle linna näha, siis polnud nii hullu
Tõusu ajal on kõik see ''soo'' vms vee all
Seal olime üsna mitu tundi ja pärast seda liikusime tagasi linna, et minna linnapea vastuvõtule. Enne seda oli meil natukene vaba aega ehk siis käisime vaatasime, mis kus head pakutakse ja tegime oma esimesed ostud kohalikest boulangeriedest.
Mmmm...maccaroonid
Pärast vastuvõttu oli õhtusöök, mis oli siis kohalikus kutsekas. See söök ei näind eriti ahvatlev välja ja nii me kuidagi saime sellest loobuda ja jooksime hoopis poodi. Kuna kõige kauem on asjad kella kaheksani lahti seal, oli meil vaid 20 mintsa, et jõuda sinna, valida ja ära osta. Pood oli ülisuur, u nagu meie Rimi ja jogurteid ega jäätiseid ei saa ühe kaupa osta. Jogurtid on ainult 4kaupa ja jäätised mingi 7 kaupa. Ostud tehtud, seadsime sammud hotelli poole ja kohtusime teepeal ka teistega, kes söömast tulid.
Õhtul läksime samasse randa, kus me päeval olime, et tõusu vaadata.
No comments:
Post a Comment