Pages

Wednesday, April 24, 2013

Aviemore

Lõpuks leidsin aega (kuigi tegelikult oleks alati miljonit muud asja vaja teha) oma blogi ära kirjutada oma väikesesest puhkusest, millest on tegelikult juba peaaegu 1,5 nädalat möödas.

Igatahes nüüd  juba üle-eelmine esmaspäev 8. aprill asusime siis Aviemore'i poole teele. Esimene bussisõit viis Perthi, kus veetsime ligi neli tundi järgmist bussi oodates Andrew vanavanemate juures. Ma olin ülipettunud, et buss ei olnudki kahekordne, aga mis seal ikka. Tore oli Aberdeenist välja saada. Kokku oli sõitmist u 4 tunni jagu ja Aviemore'i jõudsime u. kella 5.
Esmamuljelt meenutas Ameerika väikest linnakest. Mäed ümber ja väike peatänav, kus üksikud sildid helendamas.



 Läksime panime asjad ära ja siis tegime väikese jalutusäigu peatänaval ja käisime Tescos süüa ostmas. Muud väga ei teinudki see õhtu, kuna üks suutis täpselt puhkuse ajaks haigeks jääda ja voodis  teki all väriseda.

Aga elamine oli väga kena ja kämpaks ma seda küll nimetada ei saa.

 Igal majal oli oma nimi, meie oma oli sis Nethy
 Vasakul on magamistuba ja paremal on vannituba
 Magamistuba
 Riidekapp orsth

 Meie fancy köök
 Väike elutuba ja telku ja diivan

Teisipäeval käisime hommikul natuke linna peale ja käisime mõningates turistipoodides ja that was about it, kuna Andrew oli väga haige ja läks koju magama. Ma käisin veel natuke poodides ja ostsin lõunasöögi. Läksin koju, vahtisin telekat (kõlab puhkuse raiskamisena, aga ausaltöeldes oli isegi diivanil niisama segamatult istumine ja telekavaatamine puhkus). Sõime lõunasööki ja õhtu  poole läksin üksinda kanti avastama ja natuke jalutama, kuna ma ei tahtnud toas passida.
Käisin siis lähedalolevas kohas nimega Rothiemurchus, kus oli igasugu turistitegevusi nagu kalastamine, ratsutamine, laskmine, kanuusõit jms.





Käisin kohalikus külapoes ja vaatasin ringi, ühtlasi broneerisin endale ka ratsutamise neljapäeva hommikuks, mis oli mu puhkuse kõrghetk.

Õhtu veetsime toas ja vaatasime filmi Hunger Games lõpuks ära, mis oli täpselt nii häiriv, kui reklaamist paistis.

Kolmapäeval sõitsime bussiga ühe järve äärde Loch Morlich. Ilm polnud kõige soojem ega ilusam, aga üldiselt täitsa okei. Jalutasime ringi ja pärast käisime 'orava'kohvikus, kus pannakse oravasööta välja ja on suurem võimalus neid näha. Kahjuks me muidugi ühtegi ei näinud, see eest oli palju linde.












Seal veetsime siis u5 tundi, jalutasime ringi ja kui külm hakkas istusime kohvikus. Siis läksime koju tagasi ja tegime väikese puhkuse ning õhtul käisime kohalikke pubisid üle vaatamas, nimelt kolmes siis.

Neljapäeva hommikul kell 10 oli mul siis ratsutamine. Grupis oli 3 registreerunud  inimest koos minuga + juht + 2  tallitsikki. Alguses ma ei oodand sellest väga palju, kuna ma panin ennast kesktaseme gruppi, kuna see oli odavam ja natuke hakkas rahast kahju. Aga lõppkokkuvõttes oli päris paras, arvestades, et ma pole mingi terve igaviku sõitnud.

Sõit kestis ca 1h, mitte küll päris mägedes aga mägede vahel ja järve ääres, nii et väga väga mõnus oli. Kui oled nii kaua kui mina ainult siin Aberdeeni halli graniidi vahel istunud, hindad iga looduses veedetud hetke hoopis rohkem :)

Siis käisime veel väikesel jalutuskäigul ja seal kohalikus turistipoes, kus müüdi igast ägedaid asju. Ostsime natuke turistinänni ja suundusime tagasi, et pärast veel linnast viimaseid turistinänne soetada.






Õhtul tegime veel väikese jalutuskäigu ja vahtisime telekat. Ja reede hommikul oligi juba tagasitulek. Jälle läbi Perthi, seekord oli natuke vähem aega ja umbes kella 5 jõudsime Aberdeeni tagasi.










Ühesõnaga väga tore puhkus oli ja tahaks juba veel Šotimaa peal ringi trippida.

Nüüd olen juba 1,5 koolis ka tagasi olnud  ja eelmine nädal olin veel 5 päeva tööl ka, pühapäevaks olin omadega ikka päris läbi.

Eriti tore uudis on see, et lennupiletid on mul ostetud ja 19.juuni-10. juuli olen Eestis!

Täna jälle tööle ja esseega peaks ka alustama ja eksamiteks kordama, sest need on juba varsti varsti!

Olge tublid :)






Saturday, April 6, 2013

Siis kui Sannu külas käis...

Ma väga vabandan selle pikapika vaikuse eest, aga kuna nüüd hakkavad uued sündmused juba peale tulema ei ole muud valikut kui eelnevad kirja panna.

Kevadvaheaeg on juba 2/3 läbi :(

Vahepeal sai siis tööl käidud usinasti ja eelmine kolmapäev veetsin päeva koristades ja oma tube reaalselt läikima lüües. Tõesti oli korras, täitsa uskumatu.
Kella viieks läksin siis Sannule lennujaama vastu. Nii uskumatu oli teda näha väravatest läbi tulemas, et misasja ta ongi siin :D

Siis sai muidugi kõik võimalikud jutud kohe ära räägitud ja suundusime bussiga tagasi. Õnneks oli ilus päikesepaisteline ilm ja siis jalutasime läbi pargi tagasi. Esimene õhtu võtsime vaikselt, sõime Ben&Jerryt, vaatasime filmi ja rääkisime juttu, kuna Sannul oli metsikult pikk päev selja taga.

Neljapäeval siis võtsime esimese tripi linna ette, jalutasime mööda koolist ja niisama tsekkasime linnnas. Rüüstasime Primarki ja poode ning käisime Slainsis söömas. Õhtul ma ei mäletagi mis tegime, ilmselt tsillisime niisama ja puhkasime šopingust.

Reedel käisime raamatukogu kaemas ja siis sealt edasi Poundworldis (enamus asjad £1) ja mõnes poes veel. Siis oli mul Domino pizzast üks tasuta pitsa saada. Käisime võtsime selle ära ja käisime ka Sainsbury's, saime veel ühe poole hinnaga Ben&Jerry, maapähklivõid ja puuvilju pitsa kõrvale. Kõndisime siis tagasi ja tegime päikesepaiste käes Kings College'i juures väikese pikniku.







Laupäeval läksime ka linna ja käisime Union Square'i kaubanduskeskust kaemas ja hiljem muidugi väike vahepeatus Starbucksis.Belmont streetil oli ka väike laadake ehk siis tegime sellele ka tiiru peale (edit, eile ja täna on see rahvusvaheline turg, mis on iga kuu esimesel nädalavahetusel, ma hullult tahaks minna, aga muidugi pole aega, kuna olen tööl). Mingi kuuest jõudsime koju ja juba varsti läksime uuesti linna, et Sannu ka korraliku pubikogemuse saaks. Muidugi oli sihtkohaks meie kõigi armastatud hea ja odav Wetherspoons. Pubis väga kaua ei olnudki aga koju jõudsime (siis juba uue kella suve aja järgi) kella kolmest.

 Castlegate

 Starbucks
                                           Saime kahekordse bussiga sõita :D

Pühapäeval seega lebotasime päris kaua ja mingi ühest läksime Andrew juurde, kes tegi meile midagi Sunday roasti sarnast, ehk siis ahjus röstitud köögiviljad ja liha ja yorkshire'i puding. Oi kui njämm oli. Pühapäeval muud ei teinudki väga vaatasime telekat pool päeva ja siis õhtul jalutasime läbi Seaton Parki koju.







Esmaspäeval käisime vaatasime ranna ka üle, see oli meie päevane tegevus :D Ja õhtul käisime vastavatud Jamie Oliveri restoranis söömas (sain eelnevalt isegi oma nimele broneeringu teha :D). Polnud ise ka sinna veel jõudnud. Täitsa hea oli. Tihti ilmselt ei käiks, aga nüüd on vähemalt ära proovitud.














Teisipäev oli siis viimane päev. Siis saime isegi normaalsel ajal maast lahti ja läksime suht varakult linna, et viimane metsik poodiderüüstamine teha ja osta kõikvõimaliku suveniirid ja kommid ja riided, mis veel vaja. Selle käigus sattusime isegi kohtadesse, millele ma enne ei mõelnudki, näiteks Union Terrace Gardens ehk siis üks park keset linna.








Vot ja siis tsillisimegi niisama. Kuni oli aeg sealmaal, et oleks vaja pakkima hakata ja mõtlema äratusele. Sannu lend läks kell 5.55 hommikul, ehk siis pidime esimese bussiga minema, mis läks 4.19 ehk pidime ca 3.30 liikuma hakkama, kuna pidime ringiga minema. Äratus oleks pidanud olema kell 2 ja siis jõudsime järeldusele, et ei olegi mõtet enam magama minna, sest äratus oleks liiga valus olnud ja see paar tundi ei oleks midagi andnud. Nii me siis veetsime pool ööd pakkides ja siis veel köögis lollide naljade saatel kohvi juues, et ikka üleval püsida.

Ja siis kell 3.30 läbi öise Aberdeeni suundusime bussi peale ja suht kohe sai ta check-inist läbi ja läinud ta oligi :( Jõudsin järeldusele, et mulle ei meeldi lennujaamad enam, liiga palju emotsioone. Esiteks oli muidugi hästi kurb, et Sannu ära läks ja teiseks olin ma kodule kuidagi nii lähedal, aga samas nii kaugel. Muidugi väsimus ja magamatus mängisid ka osa, aga ikkagi oli hästi kurb. 

Aga kokkuvõttes oli megatore nädal ja siiamaani tundub uskumatu, et keegi TULIGI mulle külla siia :D Ilmadega vedas ka, muidu on kogu aeg suht hall olnud,aga see nädal oli iga päev üldiselt päikeseline. Sai palju palju head ja paremat söödud (millega nüüd on lõpp) ja üldse väga hea sõbraga kvaliteetaega veeta. Once again, aitäh sulle Sannu, et sa tulid ja selle nädala nii ägedaks tegid :)






                                Ja muidugi Sannu ulmeoskused ilusate soengute tegemisel :)

Nüüd on vaja õppida, palju. Eile olin töö ja täna ka ning juba esmaspäeval sõidame Aviemore'i ehk siis kesk-šotimaale, mägedesse. Nii ootan juba, et saaks Aberdeenist eemale natukeseks, sest siis on jälle kool ja kõik muu rutiinne.

Praegu siis nii, järgmine postitus tuleb juba Aviemore'i kohta.

Kallistan,
Olge tublid!

Saturday, March 16, 2013

Ood HP-le

Osad juba on siit-sealt lugeda saanud mu 'põnevaid' sellenädalasi juhtumisi.

Nimelt oli mul kaks esseed vaja see nädal esitada + teisipäeval oli prantsuse keele massive grammatika test.

Sotsioloogia essee nalja olete juba lugenud, see oli valmis ja tehtud ja esmaspäeval esitasin ilusti ära. Prantsa esseega alustasin eelmine reede raamatukogus, saatsin endale meilile ja laupäeval jätkasin kodus.  Kirjutasin u 600 sõna ja olin happy.
Pühapäeval olin 11-18.30 tööl ja esmasp õppisin prantsat nii et vahepeal ei tegelenud esseega üldse ja siis teisipäeval hakkasin edasi tegema. Ja ei leidnud mitte kuskilt seda 600 sõna, no tee mis tahad, ei ole. Ma ei tea, kas ma ise olin nii loll ja ei salvestanud ära või arvuti oli loll. Ma tavaliselt ei sulge ühtegi asja ilma salvestamata, ta isegi ei lase sul ühtegi asja sulgeda ilma salvestamata. Igatahes, hakkasin uuesti pihta. Kirjutasin nullist 900+ sõna, salvestasin ära, salvestasin kolm koopiat arvutisse. Plaanisin kolmapäev ära lõpetada.  Kolmapäeva hommikul panin arvuti tööle ja ei arvuti ei läinud tööle. Tee mis tahad, on ühes kohas kinni ja ei lähe tööle. No kerge paanika oli, et no ei ole olemas, et ma pean oma esseed kolmandat korda uuesti alustama (natuke rohkem kui 24h aega).
Veel nõmedam oli see, et kuna ma olen kursuse esindaja prantsa kultuuris ja kirjanduses siis pidin minema koosolekule õppejõududega, et anda tagasisidet kursuse poolt, mis on hästi, mis halvasti. Me olime enne teinud ühe online küsitluse ka, seega mul oli seda vaja ka veel printida, ühesõnaga jooksmist oli palju ja stress oli laes.
Aaa ja siis arvuti kokkupakkimine oli ka iseenesest huvitav kogemus. Mul ekraani hing juba mingi 2 kuud lahti, ehk ma pole seda sellest ajast peale liigutanud eriti. Ja nüüd oli vaja see kokku panna. Oikurja, ma kartsin, et iga hetk see juhe, mis ekraani toidab, läheb katki. Päris kokku panna ei julgenudki, panin raamatuid vahele ja jätsin poolpilukile ja surusin kotti. IT keskusest koolis ei saanud mingit abi, seega jäi läpakas Andrew'le parandada seni kuni ma seal koosolekul olin. Aga see oli viimane piisk karikasse, uue läpaka ost oli ammu mõttes olnud, sest see parandamine ei oleks rahaliselt ära tasunud, pmst sama mis uus läpakas. Ja siis kolmapäev tellisingi kohe uue läpaka ära ja nüüd olen lilla Aceri omanik. Ülinõme, et lilla oli £60 odavam kui sinine, aga õnneks see lilla päris kena. Aga samas on mu HP ikkagi tubli olnud. Me oleme koos olnud 5aastat ja ta on ilusti vastu pidanud. Ma pole näinud ühtegi läpakat pelae tema, millel oleks pult ja 2 auku kõrvaklappidele. Oeh jah, kurb on, ja alguses ei tahtnud seda üldse teha. Aga kui vana arvuti neljapäeva hommikul üldse ainult pool pilti ekraanile ette võttis, oli selge, et otsus oli õige.

Neljapäeval siis esitasin oma essee lõpuks ära ja nüüd on kaks esseed peale vaheagea vaja veel esitada. Eile käisin üle saja aasta jõuksis ka, kõhulihased nii mõnusalt haiged.

Täna käisime Beckyga linnapeal, soetasin endale saapad, kuna mu ainukesed käidavad hektel lasevad ka vet läbi ja meie vihmase Aberdeeni ilma juures tähendab see seda, et mu jalad 24/7 ligunevad, mis ei ole just eriti tore.

Mis siis veel, eelmine reede käisim Becky sünnipäeva tähistamas, istusime natuke Wetherspoonsis.

Aaaaa ja üks asi, mis veel mu nädala eriti 'toredaks' tegi, on see, et ma avastasin, et üks mu tarkusehamamstest otsustas tulema hakata. Alguses oli lihtsalt valus suunurk ja igeme pealt, mõtlesin, et olen vist niisama katki teinud, aga ei, vaatasin peeglist ja tarkusehamams on isegi näha natuke. Ma suht paanitsesin, sest kartsin, et appi selle peab nüüd ja kohe välja lõikama. Panin ennast neljap hambaarstile kirja, tal oli 15 mintsa aega tegi kiire checki, ütles et kasvab viltu jaa, aga et et ta võib aastaid niimoodi olla ja mitte kasvada või siis hakkab teisi hambaid nühkima ja tekitab põletiku. Mina ise kartsin kõige rohkem, et ta võib ülejäänud hambarivi sassi lüüa, arst küll väitis, et see ei saa juhtuda, aga internet ütleb et saab ehk siis peab ju tõsi olema :D (okei see tglt tundub loogiline ka, et saab, ma päris kõike ka ei usu, mis internet ütleb). Ühesõnaga ei teinud ta hetkel midagi, kuna ta otseselt ei valuta, lihtsalt ebamugav on. Järgmine kord teeb röntgeni ja puhastuse. Ja selle kõige hind pole pooltk seda, mis ta eestis oleks, nii et see on päris äge.

Vot ja seda blogi kirjutades tegin oma elu esimese kanasupi valmis ja õppimiseni üllatus-üllatus pole muidugi jõudnud. Homme ka päev, tuleb siis rohkem teha.

Aga olge tublid siis:)
Tsau

 

Thursday, March 7, 2013

Nokk kinni, saba lahti

Ma lihtsalt pean oma geniaalsust jagama.

Täna hommikul oli mul sotsioloogia presentatsioon, seega oli mul vaja paar asja välja printida.
Läksin siis printima, jõudsin central buldingusse, jõudsin kohale, tuli meelde, et olin unustanud mälupulga ja student ID kaasa võtta, et välja printida.

Läksin tagasi hiljem, jõudsin sinna, tuli meelde, et olin mälupulga ikkagi maha unustanud. Mõtlesin, et prinidin ikka õhtul ära (see oli u. keskköö paiku) et siis hommikul lihtsam. Läksinveelkord tagasi, nii kõik asjad olema: mälukaart ja student ID, jess, sain prinditud.

Jõudsin ukseni, olin võtmed tuppa unustanud.

Seega 3x edasi-tagasi jooksmist.

Täna oli hommikul kell 9 üks asi ja kella 12 teine asi. Kell 4 pidi olema kursuseesindajate mingi kohtumine, aga tuli välja, et ma olin vale meili saanud, seega valel ajal. Läksin siis raamatukokku, et oma essee lõpuks ometi ära lõpetada. Sain kell 19.30 tehtud, õnnelik, salvestasin veel ilusti kaks koopiat ja asusin teele. Jõudsin Andrew juurde, astusin tuppa ja tuli meelde, et mälupulga ma jätsin ju arvutisse!!! Kuna tänane ja eilne päev on mu ajusid kergelt praadinud siis esimene reaktsioon oli, et ah lähen võtan klaasi mahla ja siis lähen tagasi. Teine reaktsioon, TERVE MU 1500sõnaline essee, mille tähtaeg on esmasp. on seal peal. Panin siis jooksuga tagasi raamatukokku, see kõik võttis u 20 minutit.

Õnneks oli see ilusti arvutis veel olemas ja sain tagasi.

Vot selline blondinka olen!

Sunday, March 3, 2013

Kevad

Jah, meil on siin nädal aega juba selline kevad olnud, millest teie seal lume sees ainult unistada oskate :D Kui ma õigesti mäletan siis on iga päev olnud ilus sinine taevas, päikesepaiste ja linnulaul. Temperatuurid muidugi võiks natuke kõrgemad olla, aga eks jõuab.

Nii eelmine reede siis käisin esimest päeva tööl. Pidin kella kümneni olema, aga jäin kauemaks keskkööni ja sain taksoga koju pärast. Mis ma siis tegin seal? hmm..enne kui külalised sisse kutsutakse ei teinud väga midagi ja kui kõik juba istuvad lauas siis on lihtsalt söökide viimine ja taldrikute koristamine. Õhtul on veel buffet vaja teha ja nuge-kahvleid poleerida ja that's about it. Midagi rasket pole, töö nagu töö ikka. Reedel saime veel üleliigseid magustoite, pulmatorti ja stovie'st süüa (see mingi liha ja kartuli möks, šoti värk, täitsa söödav oli).
Kolmapäeval käisin ka tööl, siis oli kaks äriõhtusööki i guess, 1 kahekümnene seltskond ja üks kaheteistkümnene seltskond. Algselt pidin aint 2 tundi olema, mis oleks ilmselge raiskamine olnud ja siis jäin jälle kauemaks, nii et olin kokku 3,5h woow. Õnneks sain veel bussiga koju. Homme olen 16.00-00.00 ehk sis kaheksa tundi, kuigi ma pean vist mingi 15 mintsa varem ära küsima, et viimasele bussile jõuda, aga kui arvestada, et ma kaks päeva ületunde teinud siis ei tohiks see 15mintsa väga suur probleem olla.

Mis siis veel toimunud on? Eelmine pühapäev oli ju meie kalli Eesti Vabariigi 95. aastapäev. Väike tähistamine toimus meilgi siin. Esialgu läksime heleni juurde ja küpsetasime kaerahelbe-kodujuustu-ananassi koogi, mis oli mega hea ja kõhtu täitev. Siis Helen tegi veel rosoljet ka, aga mnjah mind jätab see suht külmaks, kuna peet ja heeringas mitte ei meeldi mulle, veel vähem koos. Siis tegime veel laadungi kaeraküpsiseid. Sõime kooki ja vaatasime presidendi kõnet ja konsterti ja u. kella 5 seadsime mina, Karo, Kerli, Helen, Tiina sammud linna poole, kus toimus ühe teise ja neljanda aasta eesti tüdruku korteris väike tähistamine. Alguses oli meid päris vähe aga lõpuks oli kokku täitsa kena hulk meid. Hästi tore oli jällr uute eestlastega tuttavaks saada ja eriti teiste aasta tudengitega. Kõik aastad esimesest neljandani olid esindatud. Seal juttu rääkides ja eestiteemalisi sööke nosides läks aega nagu lennates ja alles kella kümnest hakkasime kodu poole astuma. Just siis kui olime tänavale astunud tuli üks noormees meile vastu, kes soovis sulaselges eesti keeles head vabariigi aastapäeva. Tema oli just Edinburghist tulnud, kus oli olnud nö ametlik šoti eestlaste vabariigi aastapäeva pidu, ja oli minemas sinna korterisse, kust meie just olime ära tulnud.

Selline neidude seltskond siis
 

Mm..mis siis veel põnevat. Tegelikult on juba varsti varsti vaheaeg ju, aga enne on muidugi vaja 2 esseed esitada, pmst samal ajal. Jei. Nädal aega võtsin hoogu, aga täna tegin sotsioloogia esseest esimesed 300 sõna ära.

Trennis pole üle pooleteise nädala käinud, piinlik. Tahtsin teisip minna, aga siis jäin haigeks. Või noh, tegelikult palavikku pole, aga metsik nohu ja selline imelik tunne. Praeguseks on järgi ainult metsik nohu ja punane nina. Loodan, et see taandub homseks natuke.

Vot, rohkem midagi väga põnevat polegi hetkel rääkida.

Aa kuna sain issi käest täna paki kõige hea ja paremaga ja 2 nädalat tagasi emmelt ka paki kõige hea ja paremaga siis veelkord edastan teile suuured suured tänud ja kallistan hästi kõvasti. Nii tore on saada neid pakke,