Mõtlesin, et võiks üle saja aasta jälle väikese postituse teha. See tuleb ilmselt eriti random, kuna ma ei mäleta enam mis vahepeal juhtunud on :D
Põhimõtteliselt on esimene aasta ülikooli läbi, ainult eksamid veel jäänud. Täiesti uskumatu, aasta tagasi tegin lõpueksameid ja tundsin, et nii suur eluetapp on läbi saanud. Nüüd olen siin, Šotimaal ja esimene aasta ülikooli on läbi.
Eelmine pühapäev oli meil nii ilus ilm siin, kõik kobisid välja ja õpilastekambad istusid õues ja nautisid päikest ja jooke. Mina aga pidin tööle minema. Ma endiselt ei saa aru, kes see küll tahaks pühapäeval pulmi pidada, aga näed leidub selliseid.
Esmaspäeval oli mul hommikul ainukese asjana prantsa suuline eksam. Ma täpselt ei tea, kuidas eksam läks, aga nii palju tean, et prantsuse keele eksamist sain vabastuse, mida küll, olgem ausad, ei ole väga raske saada. Siis tegin viimase proofreadingu ja andsin ära oma viimase essee, millest sõltub, kas ma saan prantsuse keele kultuuris ja kirjanduses vabastuse. Oi kui vääga mul seda vaja oleks, ma loodan, et läks hästi, aga eks järgmise nädala keskel alles näis.
Ja siis oli mul poliitika tutorial kell 4 ehk siis vaba aega palju. Käisin siis üle saja aasta jõuksis ja trennis, söömas ja avastasin, et meil siin lähedal pubis Bobbinis on ülihea ceasari salat. Njomm. Ja isegi raamatukokku lugema jõudsin veel natukeseks enne tutoriali.
Saime poliitika esseed tagasi, oii see oli hea uudis, 18/20 ehk siis first (esimene), mida oli klassis ainult kaks. See oli vist esimene essee, mille ma tegin nii nagu ma tegelikult tahaks, et teed enne palju taustlugemist ja infokogumist ja märkmeid ja siis hakkad kirjutama. Ülidselt on mul see, et istun arvuti taha, et nüüd on vaja midagi ära kirjutada. Ühesõnaga oli väga meeldiv, et essee, millega ma ise väga rahul olin, hinnati selle vääriliseks.
Ja üldse mu tuutor (õpetaja) on nii tore ja armas, et ma ei saa. Ütles, et kui millegagi kunagi abi vaja on siis isegi kui ma teid enam ei õpeta alati võite kirjutada. Ja kui millestki aru ei saanud või tahate üle korrata enne eksameid, lähme kohvile ja teeme selgeks. Noniii nums. Ma kindlasti pommitan teda järgmise aasta alguses, et kas ta annab mingeid tutoriale, mida ma saaks võtta.
Pärast käisime Andrewga sportsdirectis väikest šopingut tegemas, mis kulus kohe teisipäeval ära, kuna niii soe ilm oli. Teisipäeva saime meie aga korterijahil veeta. Kell 13.15 oli üks, siis metsik jooks läbi palava Aberdeeni teise linnaotsa ja siis veel tagasi, et 15.30 järgmisel vaatamisel olla. Tulemustest räägin kunagi hiljem, lühidalt UK bürokraatia ajab mul südame pahaks lihtsalt! Kuidas üldse midagi siin riigis tehtud saab???
Kolmapäeva veetsin oma uue poliitika raamatu seltsis, mille olin Old Aberdeen Boosktore'st kasutatuna £8.50 eest saanud. Ma olen ülirahul sellega, kuna kasutasin sama raamatut oma essees ja tahtsin seda eksamiks valmistumiseks laenutada, aga keegi teine oli juba ära võtnud. Hehe, ja nüüd oman seda isiklikult :D
Neljapäev oli üks huvitav päev. Hommikul oli poliitika loeng ja prantsa tutorial, pärast seda läksin otse linna, et primarkist läbi käia, väike lõuna krabada ja siis tööle minna. Jõudsin kella kolmeks tööle ja tegutsesin seal ja siis ühel hetkel ringi joostes, jooksin oma suures kohmakuses ja tähelepanematuses (okei, tglt see asjandus oli ikka päris lolli koha peal ka) metallkärule (ma ei oska seda paremini seletada, ühesõnaga hoiustab taldrikuid) otsa ja lõin põlve katki. Haav ei olnud väga sügav ja väga hullult ei veritsenud ka, aga ta oli lihtsalt nii lai, et ehmatas hullult ära. Ausalt nagu, Suur Kanjon. Viidi mind erakorralisse või mis iganes selle eestikeelne nimetus oli. Õmblustest õnneks pääsesin, kuna ta oli nii pindmine haav,aga lihtsalt tõmmati haavaliimiga haav kokku, et ta normaalselt kokku saaks kasvada ilma selle lõheta. Pesemine saab väga huvitav olema, kuna seda märjaks ka teha ei tohi. Ja, et ma ikka saaks tõestada:
Aga pärast läksin tööle tagasi ja olin oma vahetuse lõpuni, kella 23.00. Koju jõudes olin ikka väga väsinud ja nii jätsingi täna aasta viimase loengu vahele, kuna see oleks ainuke asi kell 10 olnud, kus ma poleks niikuinii midagi aru saanud ja ma olen juba eksamiteemad kordamiseks ka välja valinud nii et sellest poleks väga mingit kasu olnud. Umbes kella kaheni lebotasin niisama, kuna selline uni oli ikka ja siis olen vahelduva eduga õppinud ja lõpetasin nüüd 23.21 sotsioloogiaga ja avastasin, et pole õhtustki söönud. Oeh, onju toredad need eksamid. Järgmine nädal on täiesti vaba, ja siis 20 algavad eksamid ja muidugi on minu eksamid 20. ja 21. mai, kuigi eksamisess kestab mingi 2-3 nädalat. Jeei, ja noh sõltub prantsast, see oleks 27. mai.
Aaa 30. ja 31. mai lähme Invernessi ja Loch Nessi äärde, oii kuidas ootan. Ja joppas veel nii, et bussipiletid ja üks öö hotellis näkkku on kokku £14.50!!
Üks asi, millest ma veel tahtsin rääkida, mis on lihtsalt nii lahe ettevõtmine, on Puppyroom, ehk siis tõlkes kutsikatuba. Ühesõnaga kool on orgunnind võimaluse eksamistressis õpilastele käia pimedakoerteks treenitavate kutsikatega mängimas, et eksamistressi leevendada ja mõtteid mujale saada. Alguses ma olin veits skeptiline, et väikeseid kutsikaid lihtsalt lastakse nii palju näperdada (aga samas pimedakoerad peavad harjuma inimestega), aga need sessid on aint mingi 15mintsa pikad ja siis antakse titadele puhkust. Nii või naa ei saa see lihtne olema neile, aga ma olen niiiiiiiiiii koerahaige viimasel ajal, et ka suurima tahtmise juures ei saa ma seda võimalust mööda lasta.
Homme õhtul tööle ja päeval muud tegemist, õppimiseni ilmselt ei jõua, aga selleks ju pühapäev! Jei!
Aga nüüd on küll tudu ja tuleb magama minna.
Tsaukii!
Põhimõtteliselt on esimene aasta ülikooli läbi, ainult eksamid veel jäänud. Täiesti uskumatu, aasta tagasi tegin lõpueksameid ja tundsin, et nii suur eluetapp on läbi saanud. Nüüd olen siin, Šotimaal ja esimene aasta ülikooli on läbi.
Eelmine pühapäev oli meil nii ilus ilm siin, kõik kobisid välja ja õpilastekambad istusid õues ja nautisid päikest ja jooke. Mina aga pidin tööle minema. Ma endiselt ei saa aru, kes see küll tahaks pühapäeval pulmi pidada, aga näed leidub selliseid.
Esmaspäeval oli mul hommikul ainukese asjana prantsa suuline eksam. Ma täpselt ei tea, kuidas eksam läks, aga nii palju tean, et prantsuse keele eksamist sain vabastuse, mida küll, olgem ausad, ei ole väga raske saada. Siis tegin viimase proofreadingu ja andsin ära oma viimase essee, millest sõltub, kas ma saan prantsuse keele kultuuris ja kirjanduses vabastuse. Oi kui vääga mul seda vaja oleks, ma loodan, et läks hästi, aga eks järgmise nädala keskel alles näis.
Ja siis oli mul poliitika tutorial kell 4 ehk siis vaba aega palju. Käisin siis üle saja aasta jõuksis ja trennis, söömas ja avastasin, et meil siin lähedal pubis Bobbinis on ülihea ceasari salat. Njomm. Ja isegi raamatukokku lugema jõudsin veel natukeseks enne tutoriali.
Saime poliitika esseed tagasi, oii see oli hea uudis, 18/20 ehk siis first (esimene), mida oli klassis ainult kaks. See oli vist esimene essee, mille ma tegin nii nagu ma tegelikult tahaks, et teed enne palju taustlugemist ja infokogumist ja märkmeid ja siis hakkad kirjutama. Ülidselt on mul see, et istun arvuti taha, et nüüd on vaja midagi ära kirjutada. Ühesõnaga oli väga meeldiv, et essee, millega ma ise väga rahul olin, hinnati selle vääriliseks.
Ja üldse mu tuutor (õpetaja) on nii tore ja armas, et ma ei saa. Ütles, et kui millegagi kunagi abi vaja on siis isegi kui ma teid enam ei õpeta alati võite kirjutada. Ja kui millestki aru ei saanud või tahate üle korrata enne eksameid, lähme kohvile ja teeme selgeks. Noniii nums. Ma kindlasti pommitan teda järgmise aasta alguses, et kas ta annab mingeid tutoriale, mida ma saaks võtta.
Pärast käisime Andrewga sportsdirectis väikest šopingut tegemas, mis kulus kohe teisipäeval ära, kuna niii soe ilm oli. Teisipäeva saime meie aga korterijahil veeta. Kell 13.15 oli üks, siis metsik jooks läbi palava Aberdeeni teise linnaotsa ja siis veel tagasi, et 15.30 järgmisel vaatamisel olla. Tulemustest räägin kunagi hiljem, lühidalt UK bürokraatia ajab mul südame pahaks lihtsalt! Kuidas üldse midagi siin riigis tehtud saab???
Kolmapäeva veetsin oma uue poliitika raamatu seltsis, mille olin Old Aberdeen Boosktore'st kasutatuna £8.50 eest saanud. Ma olen ülirahul sellega, kuna kasutasin sama raamatut oma essees ja tahtsin seda eksamiks valmistumiseks laenutada, aga keegi teine oli juba ära võtnud. Hehe, ja nüüd oman seda isiklikult :D
Neljapäev oli üks huvitav päev. Hommikul oli poliitika loeng ja prantsa tutorial, pärast seda läksin otse linna, et primarkist läbi käia, väike lõuna krabada ja siis tööle minna. Jõudsin kella kolmeks tööle ja tegutsesin seal ja siis ühel hetkel ringi joostes, jooksin oma suures kohmakuses ja tähelepanematuses (okei, tglt see asjandus oli ikka päris lolli koha peal ka) metallkärule (ma ei oska seda paremini seletada, ühesõnaga hoiustab taldrikuid) otsa ja lõin põlve katki. Haav ei olnud väga sügav ja väga hullult ei veritsenud ka, aga ta oli lihtsalt nii lai, et ehmatas hullult ära. Ausalt nagu, Suur Kanjon. Viidi mind erakorralisse või mis iganes selle eestikeelne nimetus oli. Õmblustest õnneks pääsesin, kuna ta oli nii pindmine haav,aga lihtsalt tõmmati haavaliimiga haav kokku, et ta normaalselt kokku saaks kasvada ilma selle lõheta. Pesemine saab väga huvitav olema, kuna seda märjaks ka teha ei tohi. Ja, et ma ikka saaks tõestada:
Aga pärast läksin tööle tagasi ja olin oma vahetuse lõpuni, kella 23.00. Koju jõudes olin ikka väga väsinud ja nii jätsingi täna aasta viimase loengu vahele, kuna see oleks ainuke asi kell 10 olnud, kus ma poleks niikuinii midagi aru saanud ja ma olen juba eksamiteemad kordamiseks ka välja valinud nii et sellest poleks väga mingit kasu olnud. Umbes kella kaheni lebotasin niisama, kuna selline uni oli ikka ja siis olen vahelduva eduga õppinud ja lõpetasin nüüd 23.21 sotsioloogiaga ja avastasin, et pole õhtustki söönud. Oeh, onju toredad need eksamid. Järgmine nädal on täiesti vaba, ja siis 20 algavad eksamid ja muidugi on minu eksamid 20. ja 21. mai, kuigi eksamisess kestab mingi 2-3 nädalat. Jeei, ja noh sõltub prantsast, see oleks 27. mai.
Aaa 30. ja 31. mai lähme Invernessi ja Loch Nessi äärde, oii kuidas ootan. Ja joppas veel nii, et bussipiletid ja üks öö hotellis näkkku on kokku £14.50!!
Üks asi, millest ma veel tahtsin rääkida, mis on lihtsalt nii lahe ettevõtmine, on Puppyroom, ehk siis tõlkes kutsikatuba. Ühesõnaga kool on orgunnind võimaluse eksamistressis õpilastele käia pimedakoerteks treenitavate kutsikatega mängimas, et eksamistressi leevendada ja mõtteid mujale saada. Alguses ma olin veits skeptiline, et väikeseid kutsikaid lihtsalt lastakse nii palju näperdada (aga samas pimedakoerad peavad harjuma inimestega), aga need sessid on aint mingi 15mintsa pikad ja siis antakse titadele puhkust. Nii või naa ei saa see lihtne olema neile, aga ma olen niiiiiiiiiii koerahaige viimasel ajal, et ka suurima tahtmise juures ei saa ma seda võimalust mööda lasta.
Homme õhtul tööle ja päeval muud tegemist, õppimiseni ilmselt ei jõua, aga selleks ju pühapäev! Jei!
Aga nüüd on küll tudu ja tuleb magama minna.
Tsaukii!
No comments:
Post a Comment