Vannes

Alustasn selle postitusega kohe nüüd, enne kui jälle kõik muud tegemised peale tulevad ja ma jälle ära unustan.

Eile võtsime taaskord ette ühe ''avasta Bretgane't reisi'', seekord suundusime Vannes'i, mis on umbes poolel teel Rennes'i ja Quimper'i vahel, kus me eelmine kord käisime.

risitga on tähistatud koha, kus me käinud oleme,

Must ring on Rennes ehk siis kus ma elan ja

punane ring on Vannes, kus me nüüd käisime

Seadsime siis sammud rongijaama poole, saime teada, et see rong, mille aja me välja vaatsime ei old teps mitte see, mis tegelikult sobis. Õnneks oli järgmine rong umbes tunnikese pärast nii, et hullu polnud midagi. 

Rongisõit oli suts üle tunni, mille jooksul me kõik üritasime natuke õppimist tulevasteks miljoniteks testideks teha. Ilm oli suhteliselt kena, mitte väga soe, mitte väga külm ja isegi päike paistis päeval. 

Ilus linnake teine, õhtul jõulutuledes eriliselt maagiline :) 

Esimese asjane otsisme muidugi lõunat endale, et pikka päev vastu pidada. Leidsime esimesena Subway ja noh, hea, kindel ja odav lõuna. 

Siis seadsime sammud linna avastama. Arhitektuur oli suht tüüpiliselt Prantsusepärane, kuid kogu ilme oli siiki palju huvitavam ja ilusam kui Quimper :)

Meie väike erasmuse pere, minu kõrval on William, tema taga Jon, keskel Sarah ja paremal ka Sarah, kelle hüüdnimi on Wendy

 Kuna vanalinnna tänavatel sõitsid ka autod siis need peened punased vaibad tähistavad jalakäijate tsooni 

 Pean tõdema, et viie üle kahekümne aasta vanuse inimese jaoks nagu me oleme, pakkus see mullimasin liiga palju rõõmu. Seisime seal üle viie minuti mööda tänavat joostes ja mulle taga ajades.

Kui ükskord sadama äärde jõudsime olime juba mitu tundi tingi jalutanud nii et oli hea aeg väike pärastlõunane kohvipaus teha. Niisiis tegimegi ühed kohvid ja istusime kohe ühe hea tunnikese kohvi juues ja elu nautides. Mis on alati hämmastav, on see, et kõik nende kohvikute terrassid on sellisel pärastlõunasel ajal ALATI püstipungil täis. 

Siis tegime väikesed turistiostud ja suundusime edasi linna avastama, mis jõulutuledes oli tõesti väga maagiline. Õhtuks oli selline jõulutunne juba hinges, et kõndisin mööda tänavaid lauldes ''Talve võlumaad''

Kohvipaus

 Ja siis oligi aeg juba tagasi suunduda. Rongis olin mina täitsa kutu, sest pikk päev oli olnud.

Aga oli üks tore laupäev ja mul on hea meel, et saab kaardi peale jälle ühe risti tõmmata, kus käidud on :)