Ja ongi suvi jälle mööda läinud. Mitte, et ma väga seda näinud oleks,
sest sai ju kahe koha peal rabatud ja augustikuus tervelt 208 tundi
tehtud, nii et otsustasin, et võib väikese puhkuse endale lubada küll.
Terve eelmine nädal sai töötaud hommikusi vahetusi ehk kella neljane hommikune ärkamine ei olnudki nii hull.
Äratus
oli hommikul kell 4 ja seadsime sammud bussijaama poole, kus esimese
asjana sõitsime Dundee'sse, et seal teise bussi peale ümber istuda ja
läbi Perth'i Edinburghi sõita. Esimest korda nägin Edinburghi ja
uskumatu, täiesti nagu teine riik, ülikena linn ja mina valisin
Aberdeeni.
Igatahes siis veidi ekslesime ringi ja istusime järgmise bussi peale, et lennnujaama sõita.
Kui
lõpuks lennujaama jõudsime oli ajaga juba veits kitsas ehk kuna meil
oli aint käsipagas siis läksime otse turvakontrolli, kus tuli välja, et
meie online check-ini piletid ei töötanud ehk pidime alla ryanairi
putkasse jooksma, et prinditud piletid saada. Ja lõpuks saime siis läbi
ja läksime väravasse ja jõudsime ilusti lennule.
Edinburgh
Nii..umbes
kella kolme ajal jõudsime siis oma odavlennu Ryanairiga (kus üritati
sulle kõike müüa alates loteriipiletitest esigarettideni) Paris Beauvais
lennujaaama, mis asub umbes 60km Pariisist väljas. Õnneks on neil päris
ilusti korraldatud, et iga kahekümne minuti tagant käivad bussid
Pariisi kesklinna. Väljas bussi oodates vaatasin mingile tabloole, mis
näitas, et õues on 29 kraadi. Oli küll metsikult soe ja päikseline.
Teksad põletasid jalgu ja päikeseprillid olin ka koju unustanud.
Igatahes
asusime siis Pariisi poole teele. Nii nagu eelnevates bussides ja
lennukis magasin ka selles bussis ja umbes poole 5 ajal jõudsime Pariisi
ja siis oli veel vaja kahe metrooga seigelda ja lõpuks jõudsimegi
´´hotelli´´ (hea ja odav ja saad seda mille eest maksad, aga noo
hotelliks seda nimetada on küll veits entusiastlik), kus meid tervitas
prantsuse onu öeldes, et ta ammu juba ootas meid. Igatahes uurisin ta
käest siis lähimate supermarketite kohta ning siis läksime oma tuppa
asju ära panema. Siis käisime poes natuke süüa ostmas ja läksime tegime
väikese uinaku, kuna olime pikast päevast väsinud ja seitsme ajal
läksime linna poole. Kõigepelt läksime söögikohta otsima, et korralikult
kõhud täis süüa. Pariisis on hästi populaarsed igasugused hiinakad,
kust saab hästi head ja odavat sushit, nii et läksimegi sushit sööma.
Saime väikese salati ja supi kah kaubapeale ja siis sellise suure
´sushipaadi´.

Edasi uitasime natuke veel ja jõudsime kuidagi isegi kesklinna. Tee pealt olime kaasa haaranud ka pudeli veini ja bagueti suundusime Seine äärde seda nautime ning olime nagu tõelised pariislased. Õhtune Seine, Bateaux-Mouche'd
(laevad) mööda sõitmas, Eiffel kauguses säramas, Louvre seljataga,
Orsay otse ees, prantslased ümberringi samuti õhtut ja veini nautimas
ning rotid seljataga jooksmas.
Udune,särav Eiffel
Pildid
pole kõige paremad, kuna ma ei viitsind oma kaamerat kaasa tassida
(meaning meil oli ainult käsipagas) nnii et kõik pildid tavalise
seebikaga tehtud.
Järgmine hommik ajasime ennast suh varakult üles, et tegutsema asuda. Kõigepealt läksime hommikusööki otsima ehk siis kohalikku boulangerie'sse (saiapood). Ostsime muidugi croissant'e ja baguette
ja siis veel paar paremat palakest. Läksime istusime kohvikusse maha ja
võtsime ühe kohvigi ning saime teada, et kohalikus mõistes tähendab
kohv espressot. Kõikide muude kohvide jaoks on teised nimetused aga kohv
on espresso. Võtsime siis oma pisikese tassi kanget espressot ja croissantid, istusime päikesepaiste saatel kohvikus ning sõime kõige stereotüüpilisemat prantsuse hommikusööki.
Edasi
sõitsime metrooga Eiffeli juurde. Sõitsime üles ka, mitte küll päris
üles aga teisele korrusele. Eelmine kord kui me klassiga käisime
Eiffelis oli õhtu ja pime nign ei olnud väga hullu, aga seekord hommikul
minnes tekitas see lift mulle täieliku paanika (nagu sõidaks ameerika
mägedel otse üles) ja kerge kõrgusekartus tuli ka (mitte küll tornist
alla vaadates :D )
Siis
liikusime ühele vaateplatvormile Eiffeliga pilte tegema ja siis
liikusime tagasi läbi Champ de Marsi Les Invalides'i poole. Vahepeal
hüppasime läbi ateegist, kuna ma olin endale varvastele sellised villid
saada, et õudne. Les Invalides oli siis kunagi sõjaveteranide haigla ja
hooldekodu aga tänapäeval on seal hunnik muuseumeid (kuhu me sisse
kahjuks ei läinud) ning Napoleon Bonaparte on samuti sinna maetud.
les Invalides
Les Invalides
Selleks
ajaks oli juba päris pikalt käidud ning minu kinnisideeks oli nüüd
minna Jardin De Luxembourgi nutella crepidega jalgu puhkama. Kuna ma
vasakut kallast nii hästi ei tea, siis oli veitsa eskelmist ning sai
ikka päris pikalt käidud enne kui kohale jõudsime, aga kui jõudsime oli
seal niii mõnus. Päike paistis, park oli rahvast täis ja selline mõnus
laupäeva tšill meeleolu valitses igal pool. + rääkimata sellest, kui
ilus see park ise on.
Natuke
jalgu puhatud siis liikusime edasi, kuna ma tahtsin šoppama minna (mis
osutus suht edutuks) siis liikusime parema kalda poole ja teepeal nägime
ka Sorbonne'i (pariisi vanim ülikool) ja Panthéoni ära.
Panthéon
Sorbonne
Kuna
Cité saar jäi ka tee peale siis käisime ühe raksuga ka Notre-Dame'is
ära. Notre-Dame ees oli mingi platvormi-laadne asi ehk seda suurt
lagedat platsi ei olnud ka. Aga käisime siis sees ja vaatasime ringi
(noh kuna ma olin enne käind sees, siis esmamuljed juba loodud) ning
edasi liikusime mööda Seine'i kallast poodide poole. Saatsin Andrew
kohvikusse ja läksin ise šoppama. Selleks ajaks olin ma muidugi suht
vässu ja eriti kui ma nägin, et C&A (kus ma eelmisel korral terve
varanduse kulutasin ja palju ilusaid asju sain) oli remondis ja valik
väga väike, kadus šoppamisisu suht kähku, ehk ei ostnudki midagi. Siis
liikusime hotelli tagasi ja tegime väikese puhkuse, enne kui õhtu uuesti
välja läksime. Poole päevaga saime pool pariisi turistiatraktsioonidest
läbi käidud/nähtud. Aa ja enne kui linna tagasi läksime käisime õhtust
ka söömas, mis üllatus-üllatus oli jälle sushi, mis oli lihtsalt niii
hea ja normaalse hinnaga ka.
Õhtul
siis oli suunaks Champs-Élysées, aga otsustasime kõndida, et natuke ka
ümbrust näha. Me ei aimanudki, kui pikaks see jalutuskäik kujunes. Aga
lõpuks jõudsime kohale ja saime nautida öist Champs-Élysées'd ja
Triumfikaart ning õnneks olid ka poed kella üheteistkümneni seal lahti
nii, et sai(n)me ka poodidesse sisse kiigata. Aa teel sinna nägime ka
Opéra ära, mis on endiselt minu arust üks ilusamaid hooneid terves
Pariisis.
Opéra
Mingi udune kirik, mida teepeal nägime
Siis
kõndisime mööda öist, rahvast kihavat Champs-Élysées'd alla ja läbi
Place de la Concorde'i suundusime Louvre poole, kuhu niisama istuma ja
õhtut (ja veini) nautima suundusime.
Mingi
kaheteist paiku suundusime koju tagasi, kuna jalad olid pääris väsinud,
mis ka järgmisel hommikul metsiku jalavaluga tunda andis.
Pühapäeva hommikul käisime hommiksööki kohalikust supermarketist ostmas, kuna igahommikune
boulangerie
külastamine oleks kulukaks ja väga ebatervislikuks läinud. Pühapäeva
esimeseks tegevuseks/kohaks oli Montmarte ja Sacré-Coeur'i kirik aa ja
Moulin Rouge ka enne seda muidugi. Montmartre asub Pariisi kõige kõrgema
punkti tipus ehk tuli väike ronimine ette võtta ning kirikujalamil
hunnikutest 'trikitajatest' mööda saada, kes elueest üritavad sulle
ennast peale suruda ja näidata kuidas nad sulle paela käepeale punuvad
ja siis sujuvalt ehted ja rahakoti pihta panevad. Ja nad tungivad ikka
päris agressiivselt peale, aga õnneks saime neist ilusti mööda. Ning
Montmartre ise on selline kunstiküllane turistikülake, kus on terve
hunnik igast tänavakunstnikke ja kohvikuid ning turvalisusega seal
probleeme pole, kuna kiriku ees jalutavad ringi relvadega
politseinikud.
Ühesõnaga käisime siis seal ringi ning
vaatasime igast suveniire, mida ma alati osta tahaks, ent see nii
mõttetu ja kallis. Aga seegi kord kostitasime ennast nutella creppidega
ja istusime seal väikeses pargis ja nautisime ümbrust.
Otsest
edasist plaani polnudki, kuna me olime enamus põhikohad juab läbi
käinud siis otsustasime niisama jalutada ja mõnda poodi vaadata, mis
teepeale ehk jääb. Jällegi sai palju palju jalutatud ja täitsa
juhuslikult sattusime ka George Pompidou kaasaaegse kunsti muuseumist
mööda jalutama ning ja l'Hotel de Ville nägime ka ära. Mul oli selle üle
suht hea meel, kuna otseselt ei plaaninud sinna minna, aga juhuslikult
juhtusime mööda jalutama.
Selleks
ajaks oli kell juba mingi 3-4 ning taaskord läksime jalga puhkama, aga
seekord läksime istusime Louvre'i keskel päevasel ajal. Ja see tagurpidi
klaaspüramiidi osa oli asendatud purskkaevudega, alguses ei saanudki
nagu aru, et mis valesti on, aga midagi nagu oli.
Pärast
Louvre'i juures tsillimist ja photoshootimist oli kell juba nii palju,
et kõhud olid taas tühjaks läinud. Esialgne plaan oli kodu juurde tagasi
minna ja samasse kohta sööma minna, kus eelminegi õhtu sai einestatud.
Aga samas oli pühapäev ja kuna paljud kohad olid kinni siis me ei olnud
väga kindlad, et see lahti oleks. Samas ei olnud me kumbki nii väsind
ka, et oleks niisamagi tahtnud hotelli phukama minna ning tundus mõttetu
raisata metroopileteid kui me pole isegi kindlad, kas see lahti oleks
olnud.
Otsustasime
siis kuskil kesklinnas süüa, kus midagi mõistlikku silma hakkab.
Hakkasime siis liikuma nats päris päris südalinnast eemale ja muidugi
oli mul vaja umbes viies erinevas poes vahepeal käia, kuna kõik tundusid
nii ahvatlevad suure saapa- ja riidevalikuga, kuigi lõpuks ei ostnud
ikkagi midagi. Aga ühesõnaga kõndisime ja kõndisime ja otsisime
söögikohta. Vahepeal oli mulle meenunud see ülihea ja odav sushikoht
kesklinnas, kus ma eelneval korral Annelyga käisin, aga no kohe üldse ei
teadnud, kus see täpselt on. Täiesti juhuslikult kõndisime ja
leidsimegi selle. See oli lihtsalt nii hea juhus, et ma olin tükk aega
selle leiu üle õnnelik. Ja uskumatult oli täpselt sama menüü ja isegi
hind ei olnud tõusnud - endiselt 8.50, endiselt 18 tükki suuurepärast
sushit (hunniku lõhega, njomm).

Kõhud
täis ja hea olla, oli aeg mõelda edasistele plaanidele. Üks koht, kuhu
me ka veel ei olnud jõudnud ning ma kindlasti tahtsin minna oli Pont des
Arts, mis on üks hästi kena jalakäijate sild üle Seine.
Kuna
ma ei olnud reaalselt mitte ühtegi asja endale suutnud leida, siis
suundusime tagasi Champs-Élysées'le, kus eelnevgi õhtu sai käidud. Enne
seda aga käisime Jardin de Tuileries pargis istumas, kuna eelneval õhtul
oli see juba kinni ning sinna ei saanud, aga õnneks viis meie seekordne
tripp sealt läbi. Nii käisimegi seal veel veidike tsillimas.




Kui
lõpuks jälle liikuma saime võtsime suuna Champs-Élysées'l asuvale
Morgan de Toi poele, kus olid megad alekad ja paar asja juba eelneval
õhtul silma jäänud. Kui nüüd päris aus olla, siis mul ilmselt ei oleks
vaja midagi osta olnud, aga noh see oli osalt see, et kuidas ma lähen
Pariisist ära ja osta ühtegi riideeset, osalt firmapoe allahindlus ja ma
saan ka endale midagi fancyt osta ja kindlasti suures osas see klišee,
mida kujutab endast ägeda šoppamiskotiga (sest sealt anti isegi ühele
pluusile selline kinkekoti-laadne äge paberist kott) mööda Pariisi ringi
jalutada. Pärast pikka ringi ekslemist ja jalutamist jõudsime ikkagi
Louvre'i juurde tagasi, kus ka viimase õhtu veetsime ning huvitaval
kombel Šotimaa väga vasutolulist iseseisvuse teemat arutades.
Taaskord
suundusime umbes keskköö paiku hotelli tagasi. Hommikul oli vaja
vaikselt hakata lahkumiseks valmistuma. Käisime veel poes, et osta
söögikraami pikaks päevaks ning muidugi ostsime ka viimase baguette'i.
Mingi 10-11 paiku lahkusime siis hotellist ning käisime veel veidi
linnas ringi jalutamas (meaning mina veel viimases lootuses poode
kammimas), enne kui oli vaja metrooga bussijaama sõita ja taaskord
Beauvais lennujaama poole suunduda.
Tund
ja 15 bussis loksumist ning olimegi Beauvais, kus päike lõõskas nii
kõvasti, et lahkumine oli veelgi raskem. Aga lahkuda tuli, ryanairiga
taas Edinburghi, kus seekord oli ligi 3h lennujaamas passimist enne kui
sai kodu poole teele asuda. Aberdeeni jõudsime veidi peale keskkööd ning
koju umbes ühe ajal. Muidugi oli vahe sooja ja ilusa Pariisi ning külma
ja halli Aberdeeni vahel suur, kuid samas oli mul hea meel näha, et oli
alanud freshers week ning isegi esmaspäeva õhtul oli linna taas kihamas
õpilastest, kes ilmselgelt liiga vähe riideid kandsid!
Kokkuvõtteks
selle massiivselt pika postituse peale (mida ma kirjutasin vahelduva
eduga ca 4 päeva jooksul) võiks öelda, et kuigi ma olen Pariisis
nüüdseks käinud juba 3 korda ei lakka see linn kunagi uudne ega kutsuv
olemast ning igakord olen enda jaoks midagi uut avastanud, mis
ilmselgelt ei ole nii suure linna jaoks raske, kuid isegi inimeste puhul
olen pannud tähele erinevaid asju ning iga kord näed midagi teistmoodi!
Nüüd kui Pariisi reisi kirja sain, katsun lähipäevil ka väiksema postituse uuest kooliaastast teha, sest täna ju algas kool!!!